Kuidas saada teada seda, mida ma ei tea?

Kuidas sa saad teada seda, mida sa veel ei tea? Ja keda sa usaldad endale ütlema, et sa ei tea midagi olulist, mida peaksid teadma?

Koera võttes on meil mingi pilt sellest, kuidas elu koeraga kulgema hakkab. Me oleme näinud ilusaid pilte, mõne toreda Lassie-tüüpi koeraga filmi, kust tekib soov saada hea sõber. Võibolla oled näinud ka filmi “Marley ja mina”, mis minu arvates pole kõige õnnestunum film ses mõttes, et koerte heaolu ei aita see kuidagi parandada. Pigem õigustab see ignorantset koerapidamist, sest see kinnitab meile, et “Koerad ongi sellised,” ja “Mulle meeldibki, kui ta vahel selline pätt on.”

Ma näen oma töös ka seda, et teaduse leiud koerte mõtlemise, emotsioonide ja käitumise kohta ei ole koeraomanike seas laia kandepinda leidnud. Ja just seepärast me opereerimegi neis piltide ja filmide maailmas (kunsti valdkond) ja proovime oma koeraga teha seda, mida oskame nii nagu oskame.

Aga oled sa mõelnud, kuidas on olla koer? Ja kuidas on koeral olla, kui me teda treenime? Milliseid vigu me teeme? Kuidas me saaksime treenida = suhelda koeraga rohkem arvestavalt? Kust me saame teada, kus on meie puudujäägid koeraga suhtlemises, kui ta meile neid ei ütle? 

Ma mäletan, kui alustasin Mürgli treenimisega. Koera treenimine oli siis nagu õmblustööprojekt – lõikad välja, traageldad kokku, siis proovid selga ja kohendad veel siit-sealt ning lõpuks õmbled kokku ja voila! ongi valmis. Koera treenimine – kõigepealt hoia ära käte ja nina hammustamine ning tuppa pissimine, siis õpeta üldine kuulekus (istu-lama-siia-kõrval) ja siis lihvi neid (minu lühike koerasportlase karjäär sõnakuulelikkuse alal). Koera iseloomule, eale, emotsioonidele ma mõelda ei osanud. Ammugi ei osanud ma mõelda treenimise eesmärkide seadmisel koera vajadustele ja inimese ning koera vajaduste ühildamisele. Alles siis, kui suurepärase koeratreeneri Kay Laurence’i ja Chicago Shedd Aquariumi peatreeneri Ken Ramireze esimesed koolitused läbisin, kerkisid need dimensioonid minu jaoks esile.

2011 kevadel olin Ken Ramireze Professional Animal Training Seminar’il ja seal harjutati ka treenimist ilma loomadeta. See on professionaalsete loomatreenerite tavapraktika, et oma õppijaid oma oskamatusega mitte frustreerida ja soovitud käitumisi juba eos ära käkkida. Treenimise harjutamine käis nägi välja sarnane koera treenimisega. Sul on ette antud/ plaan, millist käitumist treenid, siis tuleb teine inimene ning asub tegutsema. Sinu ülesanne on markeerida ideaalkäitumise poole lähenevaid käitumisi, kuni saad kätte soovitud käitumise. Kinnistajaks on sellises treenimismängus pigem info (millal õigesti läks) ning selleks, et (koera)treener saaks harjutada õigeid oskusi, tuleb iga kliki järel kuivatatud uba tõsta ühest hunnikust teise. Nii tead, mitu kordust teinud oled.

Olin ka varem treenimismängu mänginud, aga alles seal seminaril sain kogemuse sellest, kui segadusse ajav võib olla valesti ajastatud marker. Kui oluline on see, et me loome olud, kus õppija (inimene või koer) saaks kergesti sooritada soovitud käitumist. Sain ka kogemuse, kui nõme on õppijana olla, kui treener on teinud vale valiku ja ei oska nüüd midagi edasi teha. Kui ta laseb sul uuesti ja uuesti proovida, aga markerit ei tule, sest treener ei tea, kuidas asja parandada.

Teadmine vs kogemus
Kuidas see muutis mu suhet koeraga? Ma muutusin veel hoolikamaks oma treeningus.

Kui sa oled käinud Kodukoera põhikoolituses, siis oled mind ilmselt kuulnud neist asjust rääkimas. Aga kogemust sel viisil õppimisest ma sulle koeraga tundides anda ei saa.

Peale seda seminari sain aru, et tahan anda võimalust ka oma õpilastel saada kogemust, kuidas on õppida, kui ainus info soovitud suunast on markersignaal. Kuidas tundub, kui treener ajastab tagasisidet ebatäpselt ning milliseid vigu ma ise treenides tegema kipun.

Sündis Treenimisoskuste õpituba. Alguses oli ta üksiksündmus, ent mõne aasta jooksul liitus minuga hea kolleeg Lea Tummeleht. Treenimismängudest said treenimisoskused ning avastasime järjest paremini, kuidas oma õppijatele erinevaid koera treenimiseks vajalikke oskusi õpetada ilma koeri segadusse ajamata. Sel aastal on meil kavas 7 õpituba ning esimene toimub 30. märtsil kl 10-13.

Kui tahad õppida mõistma, milline koostööpartner oma koerale oled, siis oled väga oodatud!
Vaata infot ja registreeru siin.

Järgmises kirjas räägin sellest, kuidas õpitoad välja näevad, et sa ei peaks muretsema, mismoodi see ikkagi välja näeb ning ei peaks “põrsast kotis ostma”.

Kevad juba tuleb! 🌱🪰🪱🐦‍⬛🌳

Rõõm heast koostööst

Mis on minu töö? Kas treenida kõiki koeri? Õpetada kõiki koeraomanikke? Aidata kõiki, kes tahavad koera kuulekaks saada? Aidata neid, kes leiavad, et sinu jutus on iva ja et teie väärtused ja eesmärgid kattuvad?

Kui palju töötada? Kui sul on teatud lähenemisnurk (= spetsialiseerumine), siis võib juhtuda, et inimesed leiavad sinu juurde tee. Siis tekib küsimus, kui palju on minu kohus aidata? Kas aidata nõrkemiseni või ennast hoides?

Kvaliteet vs kvantiteet

Ma olen võrdlemisi rangelt hoidnud oma tundide arvu väikese ning väga hoolikalt pean kinni sellest, et puhkaksin veidi pikemalt paar korda aastas. Selleks, et teisi aidata, tuleb ennast hoida. Me kuuleme seda soovitust pidevalt, aga ometi on seda paljudel juhtudel väga raske ellu viia.

Kunagi tegin koolitusi hommikuti ja õhtuti. Olen teinud tunde 4 õhtul nädalas ja 4 tundi järjest õhtu jooksul. See ei sobi mulle. Tundsin, et see muutus konveieriks – “tundide tegemiseks”. Üks grupp välja-teine sisse plaanis olnud käitumised ja… ongi jälle vahetus. Inimeste ja koerte nimed ei püsinud meeles, veelgi vähem see, kellel millised küsimused ja mured olid. See ei ole see, mida ma teha tahan.

Selleks, et inimesi tõeliselt edasi aidata, on vaja palju rohkem ressurssi, kui tundi planeeritud harjutuste juhendamine ja ära tegemine. Päris palju vaimset ressurssi võtab inimese juhendamine sinna, kus ta leiaks koeraga elamiseks oma tee. Et tekiks selgus, milliseid oskusi õpetada on vaja, milliseid oskusi endal on vaja, millised meie käitumised ja harjumused segavad suhtlust ning millised mõttemustrid ei aita eesmärgile kaasa. Selleks on mul vaja aega ja ruumi, et jõuda olla kohal igaühe jaoks, kes mu tunnis on. Ja nii kogu koolituse vältel.

2 +2

Sellesuvise pausi ajal oli kogunenud nii palju koolitushuvilisi, et avasin veel ühe Kutsikate eelkooli grupi lisaks See teeb 2 Kutsikate eelkooli gruppi + 2 Kodukoera põhikoolituse 1. mooduli gruppi. 4 tundi järjest tunde umbes 5-minutiste vahedega, 20 koera õhtu jooksul, 20 inimest, vahel rohkemgi, keda 55 min jooksul maksimaalselt edasi aidata…

Muidugi olin ma veidi mures, kuidas see kõik laabub, sest minu varasem kogemus polnud väga julgustav. Aga sel korral ületasid osalejad kõigis gruppides kõik mu ootused! Kõigis neljas grupis olid inimesed motiveeritud ja oma mõtetega kohal!

Keda saan aidata, keda mitte

Ma näen oma ülesannet nende inimeste toetamises, kes soovivad oma koera õpetamise kaudu õppida oma koera tundma ning õppida seda tegema ilma sunni ja hirmuta. Aitan inimesi, kes mõistavad, et noor loom vajab aega ja kannatlikku täiskasvanut (inimest) enda kõrvale. Ta vajab turvalist keskkonda ja turvalisi ning meeldivaid õppimiskogemusi, et temast kasvaks enesekindel ja hea sõber.

Ja kuigi ma hoolin kõigist koertest, teen ma tööd siiski inimestega. On inimesi, kes kes helistavad ning paluvad vaid kiiret nippi, kuidas lõpetada koera üks või teine nende jaoks probleemne käitumine. Sellelt pinnalt meie koostöö ei sujuks. Meie ootused ja nägemus sellest, mis toimuma hakkab on liiga erinevad. Meie väärtused on liialt erinevad.

Inimese toetamiseks on tarvis, et suudaksin süveneda tema mõtetesse, soovidesse, muredesse. Kuulata, mis mõtteid ja tundeid tekitab temas koera käitumine või mis hoiakud ja ootused on koeraga elamise suhtes on. Süvenemine nõuab aega ja ruumi. Kuigi grupis ei saa sa ehk piisavalt ainult sulle pööratud tähelepanu, on selle õppimisviisi plussiks see, et saad õppida teiste vigadest. Ja mina proovin ikkagi igale osalejale just temale suunatud soovitusi ja näpunäiteid jagada. Aga palju toimub ühiselt ja üksteiselt õppides. Selleks on vaja avatud meelt ja kohalolu.

Eile kursuse lõpetanud inimestega tekkis väga hea klapp! Suur rõõm on sellest, et enamik neist jätkavad oma koera koolitamist!

Kursuse viimane tund

Lisan mõned pildid Kutsikate eelkooli kahest grupist ning KPK1 Parem kontakt mõlema grupi viimasest tunnist.

Jube raske on olla fotograafi ja koolitaja ametis korraga. Kuna aga inimesed tulevad mu juurde ikkagi pigem koolitusse, siis lasen nõudmisi lõdvemaks fotokunsti vallas. 🙂

Vajuta pildi paremal või vasakul serval olevale noolele, et näha rohkem pilte!

Aitäh!

Igaühega teist oli suur rõõm koostööd teha!

Oluline verstapost

Meistrid-sellid-õpipoisid

Mind on alati võlunud meistrite-sellide-õpipoiste süsteem. Selline lähenemine aitab vähemkogenud huvilisel süveneda enam, kui tavapärane konveiermeetodil töötav kool ja tempot veelgi kiirendavad lühikursused, millest osade puhul võid tunnistuse saada paljalt osalustasu tasumise eest.

Loomulikult on meistri õpipoisiks olemine piirav. Kui sa valid ühe tee, siis ei saa sa samal ajal teise tee peal olla. Oma elus olen kogenud, et kui ma proovin õppida paljudelt erinevatelt liidritelt korraga, siis lõpuks jään tühjade pihkudega.

Läbitunnetatud tarkus

Mul on vaja saada aru ja läbi tunnetada, kas mina saan seda kasutada. On see minu jaoks õige? Mul on kombeks leida erinevatelt aladelt inimesed ja jääda neile truuks. Mul on 3 “oma” joogaõpetajat, keda ikka ja jälle Youtube’s või mujal külastan. Kui on haiguse ajal vaja kergemat liigutamist, siis tean, kelle poole pöörduda. Kui on vaja oma meelega tegelda, siis valin teise. Ja kui soovin taastavaid ja tugevdavaid harjutusi lisaks joogaasenditele, siis valin kolmanda. Mul on ka “oma” biomehhaanik, kes on mul aidanud aru saada, kuidas keha kui masinavärk töötab ning kuidas meie istuv eluviis sellele mõjub. Mul on omad lemmikkokad, kelle poole jälle ja jälle tagasi pöördun, et leida inspiratsiooni või konkreetseid retsepte. Neid elualasid on muidugi veel. Ja ma arvan, et on oluline teada, kellelt mis puhul abi otsida.

Mull?

Ma ei ürita sellega end oma väiksesse mulli sulgeda. Pigem on see minu viis õppida, süveneda millessegi tõesti põhjalikult, saada sellest, mida vajan, süvitsi aru (või omandada oskused) ning siis hakata kõrvalt otsima juurde ning sünteesima uusi teadmisi-oskusi sellega, mida juba tean. Ja loomulikult on alati ruumi uutele inimestele, kui nad tulevad soovituste või, veidi harvem, juhuse kaudu.

Kay Laurence’i õpilane

TAKL 3-aastase kursuse lõputöö kirjutamise ajal avastasin, et täpselt 10 aastat tagasi võtsin ma ette oma elu esimese reisi üksinda Inglismaa maapiirkonda, et külastada Kay Laurence’i seminari What’s New in Dog Training?

5 aastat varem olin osalenud Gerard O’Shea koolitusel, kus viimane jagas paljundusi Kay Laurence’i artiklist erinevate treenimisstrateegiate kohta. Lugesin need paljundused kapsaks, et leida artiklist ikka ja jälle uusi nüansse, mida ma varem, vähema teadmiste pagasiga ei olnud osanud tähele panna. Unistasin sellest, et võiksin artikli autorilt rohkem õppida, sest nii selget mõtlemist ja sõnastamist treeningu valdkonnas polnud ma seni näinud.

15 aastat hiljem olen Kay Laurence’i poolt tunnustatud koolitaja. Vaata ette, mida soovid, need võivad täide minna!

TAKL kursus algas juulis 2017 ning juba esimesel tunnil tekkis tunne, et apppiii, see on sama mahukas kui teadustöö! Käesoleva suve hakul kogusin kokku oma 3 aasta töö ning kirjutasin 285 lehekülje pikkuse töö arvukate viidetega videotele. Viited juurde (katsetulemused, märkmete pidamine, sõnastikud jms) ja kokku tuli ligi 400 lehekülge.

Lemmikteema – eetika

Minu kõrgharidus tuleb Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Eetilised teemad, inimese positsioon siin maailmas on mulle alati lähedased olnud, kuigi ma ei pea end just suureks filosoofiks. Ma olen pigem praktik. Mulle meeldib mõelda ja vaadata, kuidas inimesed suhtuvad asjadesse. Mulle meeldib vaadata väljaütlemiste taha, mis mõtted seal on? Millised tõekspidamised? Kuidas need tõekspidamised mõjutavad meie (ja meie koerte) igapäevaelu.

Kay saadetud tagasisidest paistis, et see osa kõnetas ka teda. Nii tegigi ta mulle ettepaneku, et kirjutaksin artikli sellest, mis on “koeratreenerite” ülesanne, kuidas me võiksime õpetada koerainimesi, et nad tõesti oskaksid oma koertele parimat võimalikku elu pakkuda. (Koeratreener on jutumärkides seepärast, et koeratreenrid ju enamasti siiski õpetavad inimesi oma koeri treenima.)

Tegin uurimistööga algust. Artikli avaldan ka siinsamas blogis. Tõotab tulla põnev töö, sest juba koerakoolituste kodulehtedel käies jäi silma nii mõndagi mõtlemapanevat. Püsi lainel!

Anna teada, mida arvad!

Kui see artikkel kõnetas Sind, siis kirjuta kommentaaridesse, mida Sina õppimisvõimaluste valiku puhul oluliseks pead? Kuidas Sina õppida armastad?

Koeraga kooli – kuidas valida?

Sa võtsid koera. Mida see sinu jaoks muudab?

Koer on intelligentne, sotsiaalne ja tundlik elusolend. Iga koer on ainulaadne isiksus. Igas koeras on potentsiaal saada sinu jaoks selleks õigeks, elu koeraks.

Sul on nüüd üks pereliige lisaks, üks teisest liigist olend, kes vajab sinu juhatust ja abi, et inimeste maailmas edukalt navigeerida. Kas sinu teadmised koertest (kui liigist ja sellest, mis nende kohta on viimaste aastakümnete jooksul avastatud) ja oskused heaks treenimiseks on piisavad, et teda aidata? Kas oled valmis selle uue koeraga koos õppima? Isegi kogenud koerakasvatajale, on iga uus koer enneolematu, kes pakub meile võimalusi avastamiseks.

Allumine või inimese seltsis end hästi tundev koer?

Selleks, et koerast suurepärast sõpra kasvatada, ei piisa vaid teatud käskluste selgeks õpetamisest. Mulle paistab, et see tõdemus on aga kõvasti inimeste teadvusesse vajutatud. Kõige olulisem on, et koer kuulaks sõna!

Ei! Kõige olulisem on, et elusolendite vajadused on rahuldatud viisil, mis ei haava teiste kaaskodanike (sh loomade) huve! Kõige olulisem on see, et nii inimene kui koer oleksid rahul selle eluga, mida nad elavad. (Ja naabrite kanad elus ja majast möödasõitvate ratturite sääred augustamata!)

Kuidas alustada? Püüa mõista!

Selleks, et mõista, miks osad inimesed koera õpetamisesse aega ja vaeva panevad, on vaja teada, kellega on koera näol päriselt tegu. Et tegu on palju enama kui liikuva, sööva ja pissiva “robotiga”, kellele tuleb programmeerida mõned peamised “käsklused” sisse ja siis peaks kõik jooksma kui õlitatult. Teadmiste kogumist soovitan alustada järgmiste teostega.

Koerte intelligentsuse kohta saad -…lugeda eesti keelde tõlgitud B. Hare ja V. Woodsi raamatust “Geniaalsed koerad”. Koerte pidamise ja sellega seotud tõekspidamiste kohta saad lugeda A. Horowitzi raamatust “Koerad ja meie”. Koerte päritolu ja käitumise kohta saad lugeda T. Kaimio raamatust “Koerte käitumine”. Kirjandust, millest alustada, on. (Soovitan kindlasti lugeda autoreid, kes kaasaegse koerateadusega sina peal ning ainult oma kogemusest ei kirjuta.) Need teadmised on olulised, et mõista olendit, kes sul kodus.

Kui sa tead ja oskad, siis saad ise teha teadlikke valikuid, mis kaitsevad nii sind kui su koera ja teie usalduslikku suhet. Nende teadmiste põhjal on ka lihtsam juba kooli valida.

Koerakool – kuidas otsustada?

Koolitaja taust ja vaated

Koerakoole on palju ja need on väga erinevaid. Eestis puudub tõsiseltvõetav süsteem koeratreenerite ettevalmistamiseks. Kõrgharidust meil loomade käitumise ja käitumise muutmise vallas ei pakuta. Seetõttu on kõik koolitajad mõnes mõttes iseõppijad. Kes kus õppinud on, on eelistuste, põhjalikkuse, põhimõtete ja viitsimise küsimus. Seetõttu tasub väga hoolikalt uurida, millise taustaga koolitaja on, kus ta end koolitanud on. Mina tavaliselt uurin veel ka seda, millised põhimõtted ja võtted on neil, kelle juures mind huvitanud koolitaja õppinud on. Nii saan parema ülevaate sellest, millist meelsust koolitaja endas kannab.

Iga treener peaks teadma, mis on klassikaline ja operantne tingimine ning kuidas õppimisteooriat ellu rakendada.

Kui uurid koolitajalt kooli kohta, siis küsi, mida tehakse siis, kui sinu koer õigesti sooritab. Samuti tasub uurida, mida tehakse siis, kui koer eksib, näiteks ei istu, kui öeldakse “istu” vms. Igasugune ebameeldivuste tekitamine sellises olukorras võiks häirekellad helisema panna. Tänapäeval on päris palju teadmisi ja kogemusi selle kohta, kuidas saada koer käituma soovitud viisil ilma tema elu ebamugavaks muutmata.

Mida sina koolilt ootad?

Kas sa soovid, et koolitaja ütleks sulle, kuidas sinu koera õpetada, kuidas erinevaid probleeme lahendada? Või soovid õppida oma koera ise õpetama ja elus ette tulevaid väiksemaid väljakutseid lahendama? Positiivsel kinnistusel põhinev koolitus parandab oluliselt teievahelist mõistmist ning tugevdab usalduslikku suhet. Nii võid ühekorraga saada lahti probleemkäitumistest ja lisaks pealekauba veel kuhjaga usaldust! Kas mitte selle unistuse pärast just koer ei saanudki võetud?

Ilmselt tundub esmapilgul lihtsam see, kui koolitaja sind pidevalt käe kõrval talutab ja ütleb igal sammul, kuidas on õige teha. “Miks?”- küsimused pole sellisel puhul sageli soositud. See aga tähendab, et sa ei saa omandada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid sul iseseisvalt oma koera käitumist kujundada.

Iseseisvalt näpunäidete järgi pusimine, enese oskuste ja teadmiste pidev arendamine ja hindamine võib näida suure ja aeganõudvana. Ja ilmselt ta seda ka on. Sul on vaid väga üldine arusaam loomatreenimise aluspõhimõtetest ning oskused pole jõudnud veel vilumuseks muutuda, ent juba pead sa koera treenima. See on alguses pingutav. Kellel meist oleks liiga palju aega ja energiat üle! Aga tasu selle töö eest on suur. Ma ütleks, et enamik Hea Koera kliente, kes on andnud tagasisidet minu koolituste kohta, toovad välja selle, et nad näevad oma koera täiesti uue pilguga, suhet koeraga uuest vaatenurgast ning nad on väga rahul sellega, et oskavad oma koera aidata ka tema jaoks rasketes situatsioonides.

Sinu suhe koeraga on olulisim! See kestab 5-16 aastat. Koerakooli valimine on pikaajaline investeering. Loomatreenimine pole hämar nõiakunst, koeralausumine. Kui omandada teadmisi ja oskuseid piisavalt, siis saab iga inimene koera treenitud täiesti arvestataval tasemel. Vaja on oskuslikku juhendajat ja head programmi, mis sinu iseseisvuse loomatreenimises prioriteediks seaks.

Koolitaja koolitab nii koera kui inimest

Hea koolitaja teab, et paljud kooli tulijad pole varem loomatreenimisega tegelenud. Seetõttu on ta õppekava üles ehitanud nii, et alustatakse kõige olulisemast ja lihtsamast ning liigutakse tasapisi raskemate ülesannete juurde. Näiteks Hea Koera Kutsikate eelkoolis on esimesteks harjutusteks mitte kutsika istuma õpetamine, vaid õige maiuse andmine. Kuidas anda maiust nii, et kutsikas ei õpiks maiust võttes üles hüppama.

Kodukoera põhikoolituse 1. moodulis aga harjutame esmalt koera käitumise jälgimist ning markeri ajastamist, et edasine treening saaks kulgeda juba suuremate kommunikatsiooniprobleemideta.

Hea koolitaja oskab näha õppijana nii koera kui inimest ning püüab mõlema õppija jaoks ülesanded samm-sammult lahti harutada. Nii inimese kui koera õpetamisel on oluline, et tal ei tekiks tunnet, et on hiidlaine või teerulli alla jäänud.

Selleks, et tahaksid oma koera järjepidevalt treenida ka peale esimese kursuse läbimist, peaks see assotsieeruma sulle millegi meeldivaga. Kui treener on sinu suhtes ebasõbralik või ebaviisakas, siis võib see ühel hetkel hakata kahjustama sinu suhet koeraga.

Puhtus

Kas koerakoolis, hinnatakse puhtust? See on oluline nii kutsikate tervise seisukohast, kui inimeste seisukohast. Praegu on oluline, et ruumid oleksid tuulutatud, pestud ja desovahendid kättesaadavad tulijatele. Samuti – kas tundi lubatakse haigustunnustega inimesi ja koeri või mitte?

Minu kogemus

Minu õppimine maailmas ühe tunnustatuma innovaatori- koeratreeneri Kay Laurence’i juures on olnud üks minu suurimaid investeerinugid koeraharidusse. Iga kord on veidi valus, kui vajutan nupule “maksa”. Aga igal koolitusel tõden, et see kõik läks asja ette. Iga kord saan ma sealt rohkem, kui oleksin osanud oodata. Iga kord ületab kursus mu ootused ses osas, kui palju ma õppida saan, kuidas ma näen juba varasemast tuttavaid teemasid uue pilguga, kuidas ma hakkan mõtlema teatud asjadele, millele polnud osanud oma tähelepanu suunata… 

Reeglina saad seda, mille eest maksad. Vaata koolitaja, kooli ja kursuse tutvustust, küsi, õpi tundma. Küsi, mida selle raha eest saad. Arvesta, et koolitaja on sinu partner, kes aitab sul teel kerkivaid probleeme lahendada  ning mõningaid ennetada. Ta ei muuda nipsust su koera teiseks. Ta ei muuda nipsust su koera rahulikuks, ontlikuks. Kuigi vahel harva võib ka selliseid olukordi olla, kus see nii paistab…

Uued koolitused

Sõltumata kellaajast ja kuupäevast, saad liituda Hea Koera online-kursustega. virtual.heakoer.com. Kui soovid aga grupis õppimise võludest osa saada, siis Zoomi kohtumisi peame alates 21. augustist (kl 17-19) kuni 6. oktoobrini. T kl 17.00-17.55.

NB! 21. augustil (kl 19-21) ja 4. septembril (kl 17-18) toimuvad tunnid teisipäeva asemel reedel!

Hea Koera näost-näkku kursused algavad 17. augustist. Kursuste ajad ja hinnad on leitavad siit. Registreerimine on avatud vaid kuni 15. augustini.