Hea Koer ja kultuuripealinn Tartu2024

Vaatasin oktoobris 2023 Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi ja avastasin, et seal pole sõnagi koertest. Ja ometi on loomapidamiskultuur oluline osa kultuurist. Kuidas me suhtume loomadesse ja nende vajadustesse, kuidas me suhtestume oma lemmikloomadesse ja nendega koos ühises linnaruumis liikudes teistesse inimestesse – see kõik on osa kultuurist laiemalt. Ja ometi, Euroopa kultuuripealinna programmis polnud ühtki üritust, mis seda veidigi esile tooks.

Ma armastan pikki jalutuskäike oma hea sõbra Piretiga. Me saime tuttavaks tänu koertele. Lihtsalt põrkasime tänavanurgal (seal, kus nüüd on Vapiano) kokku, minul Mürgel, temal Elsa rihma otsas. Otsustasime, et võiksime teine kordki kutsidega jalutada ja nii me nüüd siis jalutame. 20 aastat juba. Ja räägime koertest. Käitumisest, tervisest, heaolust, koerapidamisest, inimestest meie ümber, linnaruumist, koeraparkidest jpm. Nendest väga rikkalikest mõtetest jalutuskäikudel on saanud alguse nii mõnigi hea algatus. Ja nii juhtuski, et ühe eriti viljaka mõttevahetuse tulemusena mõtlesin, et miks ainult mina sellest privileegist osa saan- vahetada mõtteid targa, humoorika, kaastundliku, koertest ja inimestest hooliva professionaaliga. Tegelikult võiks sellistest meeleolukatest, teravatest ja kaastundlikest vestlustest osa saada ka Hea Koera õpilased, koerainimesed ja linnakodanikud. Ja nii sündiski mõte teha mõned vestlused põnevate inimestega.

poster Vestlussari Koertest kultuuripealinnas

Vestlussari “Koertest kultuuripealinnas” koosneb 7 vestlusest huvitavate külalistega. Need ei ole loengud vaid justnimelt vestlused, mille publikuks saad olla ning mille lõpus saad ka omapoolseid küsimusi esitada!

Külalisteks on valitud inimesed, kellega vestlustest võiks saada kasu minu õpilased ja sõbrad- Hea Koera sõbrad ning ühtlasi paraneda teineteisemõistmine nii koerte-inimeste vahel kui koeraomanike ja mittekoeraomanike vahel. Selle tulemusena võiks elu kõigil paremaks muutuda ning paraneda koerte heaolu ja koeranduskultuur.

Rõhuasetused on vestluseti veidi erinevad, aga igatahes loodame sõbralikku mõttevahetust, kust kooruvad ka mõned olulised tõdemused nii inimloomuse, inimese-koera suhte kui koeraomanike ja ülejäänud linnakodanike suhete kohta. Ja poleks paha, kui rohkema info pealt saaksime teha ka paremaid valikuid.

Külalisteks on lubanud tulla:

17. 02 EMÜ dr. Tuuli Vaino, keda paeluvad koerte käitumisprobleemid. Selle vestluse käigus käsitleme ennekõike koerte üksinda kodus olemisega seotud probleeme.

30.03 dr Tiina Toomet, legendaarne veterinaar, kes avas esimese eraloomakliiniku 1991. aastal. Tiina Toomet on teinud väsimatult tööd loomade vajaduste ja heaolu propageerimisel. Temaga räägime koeranduskultuuri arengust Eestis.

27.04 on külla tulemas Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kelle haldusalasse käib ka koerte-kasside linnas pidamise teema. Temaga soovime arutleda selle üle, kuidas linna nõue jalutada koeri rihmas või rihmata mõjutab koerte ja ümbritsevate heaolu ja ohutust ning kuidas siis võiksid kõik osapooled linna rahulikult ära mahtuda.

25. 05 on mu vestluspartneriks mu hea kolleeg Lea Tummeleht, kes räägib koerte vajadustest. Nendest, mis sageli tähelepanuta jäävad. Ehk siis kõik, mis jääb väljapoole söök-hädad-jalutuskäik kolmnurgast. Osaleja saab teada, kuidas hinnata koera heaolu ning arutleda selle üle, milliseid takistusi on meil vajaduste täitmisel.

17.08 tuleb külla dr Piret Savvi, kes on EMÜ väikeloomakliiniku neuroloog. Temaga räägime sellest, miks me ei tunne sageli ära, kui koeral on valus. Kuidas valu märgata, hinnata ja mida siis teha? Ja lõpuks on oluline teema ka see, millist rolli mängime meie koera heaolus. Vahel peame tegema raskeid otsuseid, sh eutanaasia osas. Oma armsa koera puhul ei tahaks meist keegi seda teha. Aga samas peame vaatama, kas koera “heaolu konto” on ikka veel plussis või on see juba ammu miinuses ja koer vaevleb seepärast, et me ei raatsi… Need on tõsised ja olulised teemad. Usume, aga et meil õnnestub siiski mitte liiga morbiidseks minna.

5.10 räägime psühholoogiga, kelle nimi selgub loodetavasti peatselt inimeste vaimse heaolu teemadel. Ja seda ka ikka koerapidamise ja koertega ühes ruumis liikumise kontekstis.

16.11 tuleb meie juurde Maarja Tali, kellega räägime teemal “Koerad tööle, kooli, lasteaeda ja hooldekodusse – me tahame rõõmu valmistada!” Kellele sellest rõõmu on ja millise hinnaga? Mida peaks tähele panema, kui võtad tööle kaasa kutsika või vana koera? Millised on varjatud ohud ja kuidas neid maandada.

Intelligentne ja haarav

Tartu Toomkiriku varemed
Õhuline, aga tugev

Nimetatud külalised on mulle endale nii põnevad, et raske on nendega vestluseid ära oodata. Kuna tegu on oma ala asjatundjatega, siis on oodata sisutihedaid arutelusid, mis kannavad.
Ometi anname endast parima, et vestlused ei kujuneks liiga akadeemiliseks või raskeks. Intelligentses vestluses on omal kohal ka kerge huumor ja kindlasti inimlikkus.

Kui see vestlussari hästi käima läheb, siis tahaksin tulevikus veel külalisi kutsuda, sest on suur hulk põnevaid inimesi, kellel on teadmisi, mida jagada Hea Koera sõpradega. On palju erinevate teadusalade esindajaid, kellega tahaks vestelda koeri puudutavatel teemadel just nende vaatepunktist.

Aita meil see vestlussari käima tõmmata!

Laupäevad, et saaksid ka kaugemalt kohale tulla!

Sageli on kaugema kandi inimestel mureks, et teeme oma üritusi nädala sees ja Tartusse on raske jõuda. Nüüd otsustasime Lea Tummelehega, kellega neid vestlusi veame, et kultuur olgu kättesaadav kõigile! Seepärast on kõik Euroopa kultuuripealinna sündmused meil laupäeviti. (Sh Treenimisoskuste õpitoad)

Kuni 16. veebruarini saad registreeruda soodsama hinnaga kõigile seitsmele avalikule vestlusele külalisega.

Registreeru soodushinnaga kogu vestlussarja “Koertest kultuuripealinnas”

Olen tänulik, kui jagad seda infot edasi kõigile, kes võiksid olla huvitatud vestlussarjas osalemisest!

Treenimisoskuste õpitoad

Ja siis, et mitte ainult õhulosse ehitada ja vestelda, siis otsustasime hea kolleegi Lea Tummelehega ka Treenimisoskuste õpitubade sarja Tartu2024 lisaprogrammi lisada.

Treenimisoskuste õpitoad aitavad koeranduskultuuri parandada läbi koeraomanike loomatreenimisoskuste parandamise ja suurema teadlikkuse. Kui me oskame ja teame rohkem, siis jääb vähem ruumi jõu ja vägivalla õigustamisele. Nii loome sõbralikuma ja tervislikuma keskkonna nii loomadele kui inimestele.

Treenimisoskuste õpitubades  saad õppida käitumise ja õpetamise kohta.  Iga õpituba käsitleb käitumise muutmist veidi erineva nurga alt. Oled oodatud, kui soovid minna tagasi treenimise põhialuste juurde ning õppida ise ilma oma õppijat (koera) segadusse ajamata. Treenimisoskuste õpituba sobib sulle suurepäraselt siis, kui tegeled loomaga ja tema käitumisega – oled sa siis loomaomanik, treener või veterinaar.

Mis toimub Treenimisoskuste õpitoas?

Treenimisoskuste õpituba koosneb neljast olulisest komponendist:

  1. teooriast, mida Kristina ja Lea pakuvad iga teema jaoks tausta loomiseks ning fookuse sättimiseks;
  2. praktilistest treenimisharjutustest väikestes 2-3-liikmelistes gruppides ja
  3. kõigi osalejate aktiivsest osalusest mõttetöös – küsimused on oodatud läbi kogu õpitoa.
  4. Treenimisharjutuste analüüs. See aitab osalejatel edeneda oma treenimisoskustes järgmisele tasemele, sest kui tihti me ikka sõnalist ja konstruktiivset tagasisidet oma õpetamise kohta saame.

Meie Leaga aitame osalejatel mõista, kuidas käitumine kujuneb ja muutub. Aitame mõista, mida ütleb käitumisteadus selle kohta, kuidas ja miks käitumine muutub, ning kuidas me oma soove ellu viies peaksime käitumise seaduspäradega arvestama. Olgu selleks õppijaks siis koer, inimene- suur või väike, formaalses või mitteformaalses keskkonnas – või ka me ise, keda me pahatihti õppija rollis tähele ei pane.

Õpitubadest saad teadmised kogu eluks. TÕT-s pakutav info lähtub käitumisteadusest, mida seni pole väga laialt avalikkuses populariseeritud, ent mis suudab meie ja meie lähedaste igapäevaelu oluliselt ilusamaks teha.

poster TÕTpakett

Treenimisosksute õpitubade teemad on järgmised:

17.02 Käitumine,
30.03 Tagajärjed
27.04 Emotsioonid
25.05 Nõudmised
17.08 Vihjed
5.10 Planeerimine
16.11 Käitumisahelad

Õpitoad toimuvad kl 10.00-13.00 Hea Koera koolitussaalis kesklinna lähistel Ujula 1a, 4. korrusel.

Oodatud on nii algajad koeraomanikud kui juba tegijad – õppimisvõimalusi garanteerime kõigile vaatamata varasemast kogemusest.

Ka õpitubade sarja saad veel viimaseid nädalaid registreeruda soodushinnaga. Kui tahad kõigist õpitubadest osa võtta (mida me väga soovitame teha), siis tasub kindlasti registreeruda kuni 16. veebruarini!

Registreeru Treenimisoskuste õpitubade sarja siin

Tere tulemast Euroopa kultuuripealinna!

Kui koer kaitseb toitu

Koertele on omane endale hoida asju, mida nad hindavad ning kardavad kaotada. Söök on eluks hädavajalik, ja seega väga väärtuslik ressurss. Pole sööki, pole elu. Kuidas erinevad koerad reageerivad inimesele, kes toidule ligineb või proovib seda enda valdusse saada, võib erineda. Sellegipoolest on toidu kaitsmine normaalne koera käitumine.

Toidu kaitsmine on koerte adaptiivne käitumine, mis ilmneb olukordades, kus koer tajub ohtu elutähtsale ressursile. Ühes USAs 2012 aastal tehtud esialgses uuringus valiti osalema 96 varjupaigakoera, kes oma toitu inimese eest kaitsesid. Nende 96 koera käitumist hinnati uuesti 3 päeva, 3 nädala ja 3 kuu möödumisel peale uude koju jõudmist. Selgus see, et vaid üksikud vajupaigas toitu kaitsnud koertest kaitsesid seda ka kodudes.1

Miks koerad kaitsevad toitu?

Varased kodustunud koerad toitusid jääkidest. Nende ellujäämine sõltus sellest, kui palju toitu nad suutsid leida ja enda valdusesse saada. Võistlust ressursside pärast mõjutasid geneetika, isiklik ajalugu ja see, kui palju toitu oli saadaval.

Koerte vajadused võivad vahel omavahel vastuollu minna. Selline konfliktis koer hakkab proovima uusi lahendusi ning kui mõni neist annab talle soovitud tulemuse, siis on tõenäoline, et see käitumine kordub ka tulevikus.2

Koera heaolu seisukohast on väga oluline, et me ei paneks koeri valima kahe talle olulise väärtuse vahel.

Etoloogide üldine seisukoht agressiooni kohta on järgmine: agressiooni peamine eesmärk on jagada piiratud, kuid olulisi ressursse grupiliikmete vahel. Kui kättesaadavate ressursside hulk väheneb, siis tõuseb huntide grupis agressiivse käitumise juhtumite arv. Sarnaselt on gruppides elavatel koertel söögi juures registreeritud enam agressiivset käitumist. Agressiivne käitumine koertel täidab eelkõige informatiivset ülesannet. 3

Ritualiseeritud valvamiskäitumised on koertel püsinud hoolimata nende kodustamisest. Koertel on välja kujunenud erinevad ritualiseeritud kaitsmisviisid – nad võivad mokki tõsta, jõllitada teravalt silma, nende keha võib kangestuda, nad võivad teha erinevaid häälitsusi ning isegi hammustada, kui neile lähenetakse. Peale söögi võivad koerad valvata veel oma järglasi, paarilist, magamiskohta, lemmikkohtade ja inimeste lähedust. Valvamiskäitumine on rituaalne ning see pole mõeldud kahjustamiseks, ent see võib panna ohtu inimese, kes ei arvesta koera kehakeelega ning ei vasta sellele adekvaatselt. 1

Koerte käitumine on agressiivsem, kui ressursid on piiratud.

Kas ainult koerad?

Kujutle, kui lähed restorani ning sulle tuuakse toit ette, ent iga hetk võib tulla kelner ja söögi su eest jälle minema viia. Tekitab kerget ärevust, eks? Ja kui sa ikka väga näljane oled või toit sulle väga maitseb, siis võib ka tekkida tunne, et tahaks talle halvasti öelda. Või äsada. Kui sul on seda sööki vaja, et elus püsida, siis viisakuste vahetamise faas võib jääda õige lühikeseks.

Mina mäletan nõukaaja lõpu puuduste aega. Kuigi olin laps ja ei pidanud ise muretsema oma ellujäämise pärast, mäletan seda, kuidas inimesed krabasid lettidelt, trügisid küünarnukkidega, pilk ainult sellel juustukeral või lihatükil, mis (sõna otseses mõttes) võiski tagada ellujäämise. Lapsele oli see oli hirmutav. Ajad olid aga sellised, et midagi polnud saada ja süüa oli ikka vaja. Ressursside puudus muudab ka inimesed agressiivsemaks.

Mälu värskendamiseks või enese kohaliku ajaloo ja inimsoo käitumise eripäradega kurssi viimiseks lisan artikli lõppu viite nõukaaja defitsiidi kohta.4

Toidukausiharjutus kutsikakoolis- milleks?

Igas Kutsikate eelkooli grupis (2-4-kuustele kutsikatele) teeme harjutust, kus paneme kaussi toitu ja siis juurde ja juurde ja juurde ja juurde. Enne, kui toit otsa lõppeb, tuleb toitu juurde. Oma vanuse ja negatiivsete kogemuste puudumise tõttu sobib selline harjutus enamikule 2-4-kuustele kutsikatele. (NB! Ära proovi seda teha vanema koeraga, kes valvab toitu! See teeb ilmselt asja hullemaks. Loe edasi!)

Kui küsida inimestelt, mida me teeme ja milleks, siis sageli tuleb vastuseks midagi sellist “Selleks, et ta teaks, et kätt ei tohi hammustada.”

Ei. Me ei tee seda harjutust selleks, et ta teaks, et ei tohi hammustada. Me teeme seda harjutust selleks, et koer ei tunneks vajadust hammustada, sest ta on õppinud usaldama ja see inimene on oma käitumisega pälvinud koera usalduse.

Kuigi meie vaatepunktist on tulemus ju sama – koer ei hammusta kätt – on koera seisukohast vahe valgusaastate pikkune. Ühel juhul tekitame teadmise, et iga hetk võib keegi midagi ära võtta ja sa pead leppima. Teisel juhul tekitame teadmise, et kui inimene tuleb, on hea, sest ta pillab palakesi kausi sisse. Ja kui see inimene soovib kausi üles võtta, siis on see suurepärane, sest inimene paneb kaussi tavaliselt midagi ülihead ja annab koerale. Just seepärast tasub koeral lubada inimest kausi juurde.

Mida tehti mainitud uuringus, et toidu valvamist vähendada?

Kõne all olevas uuringus lisati koerad kohe nö “toiduprogrammi”, mis tähendas järgmist:

  • toit oli pidevalt saadaval,
  • osa koera päevasest toiduportsust said nad söögimänguasjast või nuputamist nõudva tegevuse kaudu
  • välditi igasugust erutust söötmise ajal
  • vihjati koer istuma enne toidukausi põrandale panemist.

Adopteerijatel soovitati vältida igasugust konflikti koera söögiajal (nt panna oma käsi korduvalt söögikaussi või võttes kaussi koeralt ära). Oluline oli, et koer saaks süüa ilma igasuguse häirimiseta. Ainus kokkupuude inimesega söögi ajal oli selgepiiriline ja positiivset assotsiatsiooni loov. Kui inimene möödus toidukausist, siis pillas ta sinna kõrge väärtusega maiuseid.

Ohtlikud soovitused

Kahjuks ringlevad Eestis tänase päevani soovitused näidata koerale, kes on peremees, mitte lasta koeral endale pähe istuda, mitte mingil juhul taganeda, kui koer uriseb jne. Selle juurde kuuluvad sageli sellised teaduslikult täiesti ebapädevad ja terve mõistusega raskestimõistetavad soovitused nagu “tee, nagu sööksid koera kausist esimesena, sest ta peab teadma, et tema on karja alam liige” või ka “kehtesta ennast, vajadusel füüsiliselt koerale koht kätte näidates”.

Koer on koer. Kui mina võtan endale koju elama teisest liigist elusolendi, siis pean mina õppima ennast talle arusaadavaks tegema ilma valu ja kannatust põhjustamata. Me ei võta ju koeri koju selleks, et neid kolkida ja maha tampida! Me võtame need intelligentsed ja tundlikud loomad selleks, et nende seltskonda, isiksust ja nutikust nautida!

Kui koerale läheneda suhtumisega “ära lase pähe istuda”, siis saadab inimest pidev mure selle pärast, kui palju on tal veel edumaad jäänud ja kas koer on juba “pähe istumas” või mitte. Selle pideva mure taustal hakatakse rumalalt käituma. Vägivallatsetakse vaimselt ja füüsiliselt, et oma edumaad säilitada ja “näidata koht kätte”. Selline käitumine rikub nii inimese-koera suhte kui koera psüühika.

Sa ei saagi teada, milline isiksus su koer on, sest ta ei julge näidata, mis talle meeldib ja mis mitte. Millised olukorrad talle raskusi valmistavad, millega on rohkem tegelda vaja, et ta koguks usaldust elu ja ümbruse suhtes.

Loomakaitseseaduse järgi on loomadele valu ja kannatuste põhjustamine keelatud. Millegipärast on see paljude kasvatajate ja koolitajate jaoks vaieldav punkt. Talupojatarkus on sageli see lipp, mida sel puhul kõrgel lehvitatakse, aga haridus – teaduslikul teel leitud tõsiasjad on pisendatud eluvõõraks nähtuseks, kuna nende teadmiste rakendamise oskused neil inimestel puuduvad.

Eetiline küsimus

Eetika tegeleb küsimustega Mis on õige? Mis on hea? Võttes oma koju teisest liigist looma, on endalt nende eetiliste küsimuste küsimine vältimatu! Millist elu ma tahan oma armsale koerale pakkuda? Millist elu tahan oma koeraga elada? Mida peaksin mina ja mu koer oskama, et ka ühiskonnaliikmete jaoks oleks minu valik (nii) õige ja hea (kui võimalik)?

Eks koeraga suhtlemise viis sõltub ka inimese tundlikkusest ja empaatiavõimest, aga eelkõige on küsimus eetilistes põhimõtetes. Milliseid meetmeid olen valmis kasutama selleks, et soovitud tulemuseni jõuda? Kas need on minu õppijat (koera) toetavad?

Ka siis, kui mõnes koolitusgrupis osaled, tasub teha inventuuri treeningprotokollides. Esmalt tasub vaadata iga üksikut harjutust: kas koerale õpetatakse soovitud käitumist (käitumise tugevamaks muutmine, kinnistamine) või surutakse alla soovimatut (keskendutakse sellele, mida ei taheta, karistatakse soovimatut käitumist)? Positiivne kinnistamine asenduskäitumiste õpetamiseks on kaugelt kõige tõhusam soovimatute käitumiste vähendamiseks.

Haridus on oluline! Igal koerainimesel peaks tekkima arusaamine koerast sellisena nagu ta on (liigilised, tõulised eeldused) ja huvi selle vastu, kuidas selle konkreetse koeraga koos hästi elada saab, arvestades mõlema vajadusi.


Ajend selle artikli kirjutamiseks…

…5-kuune retriiverikutsikas, kes kaitses oma toitu. Kui inimene sööva kutsika lähedale tuli, siis kutsikas läks silmnähtavalt pingesse, kõõritas silmanurgast inimest ja kui käsi koerale või kausile lähenes, siis hakkas kutsikas lõrisema, söömise tempo kasvas umbes topeltkiiruseks. Inimene proovis õpetuste järgi teha ning võttis kutsikal turjast kinni ja eemaldas söögikausi. Turjast võtmise peale üritas kutsikas inimest rünnata. Inimene oli abi otsinud kasvatajaga rääkides ning internetist uurides. Kõige enam jäi meelde kasvataja soovitus: ära lase tal pähe istuda. Näita talle, et sinuga nii ei või! Võta toit eest ära, hoia kutsikat söögita 24h (!?!?). Kui vaja, kehtesta end füüsiliselt Jne.

2 nädalat peale 2-tunnist individuaaltundi, kus söötsime kutsikat käest ja arutasime läbi, kuidas söögisituatsiooni korraldada, andis kutsikaomanik tagasisidet:

Peale Sinu käiku on meie elu muutunud rahulikumaks ja mõnusamaks!
Aitäh, et meile appi tulid!

Koerad väärivad seda, et õpiksime, areneksime ning aitaksime neil elada parimat võimalikku elu! Elu ilma hirmu ja valuta.
Elu turvaliste õppimisvõimalustega ja heade kompanjonidega turvalises keskkonnas .

Viited

1 Mohan-Gibbons, Heather, Weiss, Emily, Slater, Margret, Preliminary Investigation of Food Guarding Behavior in Shelter Dogs in the United States. avaldatud 2. sept 2012 Animals (Basel)

2 McGreevy, Paul, AA Modern Dog’s Life. How to Do the Best for Your Dog. The Expereiment, LLC, New York, 2010, lk. 229

3 Miklosi, Adam, Dog Behaviour, Evolution and Cognition. Oxford University Press, New York 2009, lk. 171

4 Nõukaaja defitsiidist loe siit.

Ussitõrje. Miks? Kuna? Kuidas?

Ussid ja koerad

Ussirohtu tuleb täiskasvanud koerale anda reeglina iga 3 kuu tagant. Kui väljaheites on usse, kas siis ussirohu andmise tagajärel või muul ajal, siis tuleb peale esimest tõrjumist teha 10-14 päeva hiljem veel teinegi tõrje, sest soolestikus on ussid erinevas arengustaadiumis. Siseparasiitide mõju organismile jätan selles artiklis kõrvale. Räägin rohkem praktilisest poolest.

Ma olen koera pidanud alates 2003 aastast, aga esimest korda elus nägin junnihunnikul vingerdavat ussi alles sel kevadel. Õnneks mitte minu enda koera hunnikus. See oli päris võigas. Eks ta sõltu sellest, kui sageli sa selliste tegelastega kokku puutud… Kahjuks polnud mul kaamerat sel hetkel käepärast, et seda vaatepilti sinuga jagada saaksin.

Nüüd, sügisel, nägin sama koera hunnikus uuesti ussi. Küsisin peremehelt, millal viimati ussirohtu andis? Vastuseks sain – kevadel, siis kui see eelmine uss oli…

Parasiiditõrje osas paistab valitsevat mõningane teadmatus. Õnneks on teadmatust teadmisega asendada võrdlemisi lihtne.

Miks see üldse tähtis on?

Ussid ja inimesed

Oma lemmikloomadelt (kassid-koerad) võime saada kingiks nii paelussi kui ümarusse.

Solkmemunad on pinnases väga laialt levinud ning kanduvad pesemata kätelt, aedviljadelt või saastunud veega inimese seedetrakti. Kuigi solge inimese soolestikus paljuneda ei suuda, liigub ta kehas ringi ning võib tekitada erinevaid raskeid tüsistusi. 

Peensooles kooruvad munadest vastsed, mis läbi sooleseina veresoontesse tungivad. Verevooluga liiguvad nad läbi südame kopsudesse, kus nad edasi arenevad. Mõne aja pärast liiguvad larvid mööda hingamisteid neelu ja sealt edasi uuesti seedetrakti. Peensooles arenevad nad täiskasvanud isenditeks. Solkme areng munast täiskasvanud vormiks kestab umbes 2 kuud. Meie kehas võib üks solge elada aga 6-12 kuud.

“Vaevused sõltuvad solkmete arengufaasist, nn gripisarnane nakkus, kauakestev köha, kõhuvaevused, harva soolesulgus, sapiteede-, kõhunäärme- ja ussripikupõletik. Nahal võivad avalduda allergilised reaktsioonid. Lastel võib esineda isu halvenemist ja alatoitumust.

Üksikjuhtudel väljub täiskasvanud isend kehast suu või pärasoole kaudu, seda tavaliselt une ajal.”

Madis Veskimägi

Kuidas vältida nakatumist?

Korista!

Selleks, et nakatumisriski miinimumini viia, tuleks koera väljaheited koristada koheselt.

Eramajades elavad inimesed ei kipu seda tegema, sest lihtne on lasta koeral õues omapäi olla ning tüütu on koeral järel käia ning junne kokku korjata. Olen käinud aedades, kus on raske astuda normaalpikkusega samme, sest igal sammul on näha jääke koera tekitatud ja koristamata hunnikutest. Enamasti nii hull asi pole. Ruumi on rohkem ja junne koristatakse aeg-ajalt. Aga hiljem korjatakse sealtsamast maast õunu ja pistetakse “oma aia puhtad-pritsimata” õunad kohe kiirelt suhu… Ja parasiidid on kohastunud ellu jääma ja edasi kanduma. Nad on selles väga head.

Linnas jalutuskäigul võime ka erinevaid põhjendusi kuulda, miks mitte korjata – plastireostus, prügikastide puudus jms. Tasub aga meeles pidada, et linnas elab palju koeri võrdlemisi väikesel maa-alal, mille tõttu koerte põhjustatav reostus on keskmisest suurem.

Täiskasvanud ümaruss muneb päevas umbes 200 000 muna, mis 2 nädala pärast muutuvad nakkusvõimeliseks ja jäävad koera väljaheites oma uut ohvrit ootama. Värskes väljaheites ei ole munad veel nakatamisvõimelised. Seetõttu ei ole oma koera järelt koristamine ainult eetiline probleem.

Koerte väljaheited meie aedades ja parkides ohustavad mitte ainult teisi lemmikloomi, vaid ka inimesi. Eriti suures ohus on väikesed lapsed, sest lapsed liiguvad ja mängivad palju käpukil maas olles.

Täiskasvanud inimeste nakatumine lemmiklooma parasiitidega toimub näiteks pesemata kätega süües, kui parasiidi imetillukesed munad satuvad suu kaudu organismi. Lemmiklooma siseparasiidid ohustavad eriti väikelapsi

Südameapteek

Tõrju!

  1. Ussitõrjet tuleb teha kutsikale iga kuu kuni 6-kuuseks saamiseni.
  2. Ussitõrjet tuleb teha täiskasvanud koerale iga 3 kuu tagant.
  3. Kui väljaheites on ussid, siis tuleb tõrjet teha korduvalt, sest esimene kord hävitab ussirohi need ussid, kes on sooltes juba täiskasvanud. Usside paljunemistsükkel on aga üsna tihe. Neile, kes alles ussiks arenemata (suikvel algvormidena), ussirohi ei mõju.
    Seetõttu tuleb tõrjet usside märkamise järel teha korduvalt. Vähemalt 2 korda kui mitte rohkem. Tulemuseks peab olema ussivaba väljaheitehunnik.
  4. Tiinele koerale on oluline manustada ussirohtu regulaarselt. Konsulteeri oma veterinaariga, mida, kui sageli ja kui palju!
  5. Kontrolli regulaarselt oma koera väljaheiteid! Tõesti, väljaheitehunnikuid tuleb aeg-ajalt hoolikalt uurida, sest muidu sa ju ei tea, mis seisus su koera tervis on.

Pese ja puhasta!

Vanasti oli kätepesu õuest tuppa tulles ja enne sööki normaalne. Vahepeal on see “komme” kuidagi unarusse jäänud. Ülaltoodud teadmiste valguses (ja koroonaviiruse levides) on kätepesu seebi ja voolava vee all tõusnud jälle au sisse.

Ka marju, õunu ja teisi aedvilju tuleks enne söömist pesta.

Väldi kärbeste, tolmu ja näriliste sattumist söögile.

Lisaks kätele pese pesu, linu, tualettruume regulaarselt.

Kuidas anda koerale ussitõrjet?

Esiteks, kaalu oma koera! Mine kliinikusse ja meelita või vihja koer kaalule. Nii saad teada, milline on õige annus sinu koera jaoks just praegu. (Kaal muutub ajas! Ilmselt oled seda endagi puhul aeg-ajalt tähele pannud 😉

Osta koerale kindlasti koertele mõeldud ussirohtu ning uuri, milliste usside vastu see aitab. Kõik ussirohud ei tõrju kõiki usse. Tänapäeval on olemas ka maitsestatud tabletid, mida on koerale kerge manustada.

Kui koer rõõmuga maitsestatud tableti vastu võtab ja ära sööb, siis polegi muud vaja teha, kui vihjata koer mõnd toredat käitumist sooritama ja siis anda talle preemiaks maksamaitseline tablett. 🙂

Kui aga maitse nii hea pole, pead veidi rohkem eeltööd tegema. Võta maitsestamata määrdejuust või veidi pasteeti ning peida tablett pasteedist või määrdejuustust tehtud kuulikese sisse ära. Tee korraga valmis kuulikesed kõigi tablettidega, et saaksid teha lühikese trennisessiooni.

Ole ise rõõmus ja rahulik, räägi koeraga, ole ise elevil uue ja hea maiuse üle. Anna maiust pigem ülevalt, nii et koera pea on kuklas. Tekita huvi pallikese vastu ning lase sooritada mõni kiiret liikumist nõudev harjutus (nt keeruta ümber oma telje). Kiida ja anna koerale maius enne, kui tal hoog raugeda jõuab. Nii ei mõtle ta nii palju sellele, mida saab, vaid on tegutsemise režiimis ja rohi läheb alla tõenäolisemalt.

Ma eelistan alati koera vabatahtlikku koostööd kõigi ravi- ja hooldusprotseduuride juures, sest valikuvabadus suurendab oluliselt koera heaolu.

Kui oled rohkem huvitatud vabatahtlikust koostööst hooldus- ja meditsiiniprotseduuridel, siis 13. oktoobril algab vastav koolitus neile, kel läbitud Kodukoera põhikoolituse 1. ja 2. moodul. Registreeru siin.

Ja veel…

Mis on sinu jaoks regulaarse ussirohu andmisel suurimaks takistuseks? On selleks koera vastumeelsus rohu võtmisel? Või läheb ikka ja jälle meelest, millal viimati rohtu andsid? Või on probleemiks hoopis keskkonnaargument – kuidas ravimid mõjutavad keskkonda?

Jaga oma mõtteid meiega kommentaarides!


Kasutatud allikad:

Kuidas ära hoida ja ära tunda maokeerdu?

Hiljuti kohtusin ühe endise õpilasega, kes rääkis oma elust ameerika akita (55kg) ja siberi huskyga (30). Viimane oli just õppinud end üle selja rullima.


Rullimine on üks armastatud trikke, mida koerasõbrad oma neljajaglsetele õpetavad. See algab lamamisest, sealt veereb koer külili, üle selja, teisele küljele ja siis jälle lamama. Ja see näeb efektne välja sõltumata koera suurusest. Ometi on sellel trikil selline risk, mille pärast näiteks loomaarstid ei pööra koera kunagi üle selja teisele küljele – see võib koera mao nö sõlme keerata.

Mis on maokeerd?

Kujutle, et koera magu on nagu paun kahe paela otsas (söögitoru ja kaksteistsõrmiksool). Kui makku satub sööki ja seal tekivad gaasid, siis magu paisub. Mao laienemine tähendab seda, et mao sisu ei saa edasi liikuda, sest mao paisumine on viinud selle alumise otsa sellisesse asendisse, mis takistab toidu ja gaaside edasi liikumist. Kui magu paisub (gaasid, toit, vedelik) ja ka pikiteljel tiiru peale teeb, on paun kinni – midagi ei liigu sisse ega välja. Seedimisprotsess toimub aga edasi. Rõhk maos kasvab.

Kui tahad näha

Kuidas see välja näeb?

Gaaside tõttu, mis maost välja ei saa,

  • läheb koera kõht punni (kõht muutub suureks ja kõvaks). (Kui kõht pole punnis ja kõva, ent näed teisi sümptomeid, siis see ei tähenda, et poleks maokeerdu!)
  • öögib, proovib oksendada ja/või häda teha, ent edutult
  • tunneb ebamugavust, rahutust. Need on varased märgid. Hiljem võib koer muutuda ka apaatseks.
  • ilastamine on suurenenud
  • koer seisab esijalad harkis ja kael ette sirutatud. See asend aitab tal veidi paremini hingata. Magu rõhub kopsudele ning ta proovib instinktiivselt tekitada kopsu rohkem ruumi õhu jaoks viies küünarnukke kehast eemale.
  • hingamine on kiire, raske, pinnapealne.
  • kiire pulss.
  • kahvatud igemed
  • kokkukukkumine

Kui 1-3 tundi peale sööki näed neid sümptomeid, siis jäta kõik muu pooleli ja KIIRUSTA kliinikusse, sest koera päästmiseks on aega väga napilt!

Miks see eluohtlik seisund on? Sa ei näe koerale peale vaadates neid olulisi protsesse, mis muudavad selle seisundi eluohtlikuks. Sa ei näe, kuidas paisunud magu rõhub teistele siseelunditele ning olulistele veresoontele. Verevarustus saab häiritud, mis võib viia erinevate organite kudede kärbumiseni. Samuti langeb koera vererõhk tänu sellele, et paisunud magu surub olulistele veenidele ning veri ei jõua südamesse tagasi. Paisumine võib põhjustada maorebendit, mis omakorda võimaldab maosisul kõhuõõnde pääseda.

Lühidalt: maokeerd on väga tõsine seisund, mis vajab KOHEST arsti poole pöördumist. Muidu koer sureb 100% kindlusega.

Kes on riskigrupis?

Maokeeru tekkepõhjuseid päris täpselt ei teata, ent on teada, kellel on suurem risk.

  • suurt kasvu koerad (rottweiler, berni alpi karjakoer, husky, retriiverid, saksa lambakoerad, saksa linnukoerad, airdale terjer jt)
  • sügava ja/ või kitsa rinnakorviga koerad (borzoi, dobermann, taks (!), pekingi paleekoer (!), basset hound jt.)
  • vanemad koerad
  • toitu kugistavad koerad
  • stressis või närvilised koerad
  • aktiivne liikumine enne ja pärast sööki
  • rasvane toit (rasv ja sidrunhape toidus esimese nelja koostisosa hulgas)
  • ja mõnede arstide sõnul ka seesama armastatud üle selja rullimine, mida võib vaadata kui aktiivset liikumist.

Mida teha, et maokeerdu ära hoida?

Kahjuks pole siin 100% töötavaid lahendusi. Ometi saad oma tegevusega üht-teist ära teha, et vähendada riski.

Ära anna koerale süüa 1-2 tundi peale jalutuskäiku, matka, mängutuuri jm aktiivset tegevust. Lase tal puhata ja rahuneda peale jalutuskäiku

Hoia söögi ja jalutuskäigu vm aktiivse tegevuse vahel vähemalt 2 tundi vahet! Lase tal peale sööki rahulikult toitu seedida!

Tolmuimeja- tüüpi sööjatel kasuta erinevaid söömist aeglustavaid kausse või mänguasju. Nö ogadega kausid, KONGid jm paksust kummist toidumänguasjad peaksid toidu kugistamist vähendama.

Vaata üle toidu koostis! Ära toida oma koerale rasvast toitu!

Anna koerale süüa 2-3 korda päevas, et hoida toidukogused väiksemad.

Hoia oma koera normaalkaalus! Mõningad allikad peavad ka ülekaalu ja alakaalu riskiteguriks.

Toida oma koera rahulikes oludes! Jälgi, et keegi ei kiusaks koera söögi ajal. Pole vaja õpetada koerale, et kõige kindlam on toit 1 sekundiga endale kõhtu imeda ja eks pärast paistab, mis saab…

Tee tööd selleks, et su koer saaks end siin maailmas turvaliselt tunda! Treeni, õpeta ning vähenda selle kaudu üldist stressitaset! See, et koer tunneb end oma loomulikus keskkonnas turvaliselt, on muuhulgas väga oluline heaoluküsimus.

Inimestel on kombeks leida seda, mida nad otsisid. Me tahaks vaadata seda ülaltoodud nimekirja ja mõelda, et minu koeral on see risk pigem väike. Ta on noor, ta ei söö rasvast, ta on rõõmus ja rahul jne jne. Kahjuks tuleb meil aga kõigil valmis olla selleks, et tuleb väga kiirelt tegutseda.


Läinud kevadel tuli Kutsikate eelkooli imearmas berni alpi karjakoera kutsikas Nööp. Nööp oli tore, õpihimuline, veidi pelglik kutsikas, ent Kodukoera põhikoolituse 2. mooduli algul oli tal küünarluu operatsioon ning kui ta sellest taastumas oli, tundus, et nüüd läheb kõik ülesmäge. Ometi sain ühel kolmapäeva õhtul kirja, kus Nööbi inimene teatas mulle, et Nööpi enam ei ole. Nööp suri maokeeru tõttu. Ta oli just 6-kuuseks saamas. Valu oli piiritu.


See artikkel on pühendatud Nööbi mälestusele. Ehk päästavad need teadmised mõne teise koera elu.


Viited:

Jason Nicholas, BVetMed, Bloat in Dogs: Signs, Symptoms and Treatment, 11. April 2017, Preventive Vet, vaadatud 27.08.2020

Dog Bloat: How to Protect Your Pup Fetch by WebMD, vaadatud 27.08.2020

Maolaienemine ja – keerd: üliohtlik akuutne seisund, www.samojeed.ee, vaadatud 27.08.2020

Mida teha, kui liikvel on koerte katk, leptospiroos ja kennelköha?

Koerte katk

Ilmselt oled kuulnud, et eelmise aasta viimastel päevadel oli Eestis 3 koera surmapõhjuseks koerte katk. Koerte katk niitis 1980tel aastatel kutsikaid hordidena. 1990tel hakati koeri massiliselt katku vastu vaktsineerima ning 2000ndatel on katk olnud pea olematu.

Kas põhjuseks on vaktsineerimisvastaste ridade täienemine ka koeraomanike seas või milleski muus, ei oska hetkel öelda. Igatahes on selge, et nüüd tuleb jälle olla oluliselt ettevaatlikum. Samuti tuleb olla väga hoolikas, et vaktsineerimistele vahet sisse ei jääks. Kõige kindlam kaitse katku vastu on ikkagi regulaarne vaktsineerimine.


NB! Tuletan meelde, et vaktsineerimiseks peaks koer olema terve ja koer peab olema ussivaba! 10 päeva enne vaktsineerima minekut tuleks koerale ussikuur teha ning jälgida, kas usse väljaheites leidub. Kui jah, tuleb teha uus ussikuur.

Leptospiroos ja kennelköha

Tänavu pole ilma poolest veel talv alanudki. Soe talv tähendab aga seda, et koeral on võimalus ka jaanuaris “nautida kevad-sügiseid hüvesid”, muuhulgas korjata üles puuke, aga ka nakatuda leptospiroosi, sest haigustekitajad ei sure 0 kraadi juures.

Leptospiroosi tekitab algloom, mida levitavad nakatunud väikenärilised – hiired, rotid. Koerad võivad leptospiroosi nakatuda kokkupuutes näriliste uriini ja väljaheidetega, samuti võib nakkuse saada pinnalt (sh maapinnalt), mis on saastunud haigete näriliste väljaheidetega.

Leptospiroosi vastu tuleb vaktsineerida koera igal aastal. Koerte jaoks, kes liiguvad palju looduses- metsas ja heinamaadel, on selline reeglipärane vaktsineerimine eluliselt oluline, sest mõnedele leptospiroosi vormidele ei ole efektiivset ravi. Koer võib ka leptospiroosi surra.

Leptospiroosi nakatumise riski aitab alandada see, kui hoida koera hiiri püüdmast, neid suhu võtmast ning nätsutamast. Samuti tuleks koera hoida joomast lompidest, kraavidest, seisva veega tiikidest. Kui vaja, kasutada jalutusrihma ning matkadel kaasas kanda joogipudelit puhta veega.

Vahel olen kuulnud nö talupojatarkust, et kui kassiga midagi ei juhtu, siis ei peaks ka koeraga juhtuma. Liigid on erinevad. Ka organismi kaitsevõime erinevatele haigustekitajatele on liigiliselt erinev.

Kennelköha on iga-aastane nuhtlus. See on väga nakkav haigus, mis põhjustab voolust ninast ning köhatusi-köhimist. Kui su koer köhib, siis väldi kindlasti teiste koertega kokkusaamist! Kindlasti ei tohi minna koolitusele ega näitusele!

Täna avaldas Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik Facebookis postituse, kus selgitab olukorda lähemalt ning räägib lähemalt ka vaktsineerimisest. Et eksperdid on asja nii kenasti selgelt sõnastanud, ei pea ma vajalikuks seda teemat pikemalt lahti seletada. Loe kindlasti viidatud postitust või uuri EMÜ Väikeloomakliiniku lehelt!

Mida Hea Koera koolis silmas peame?

Hea Koera koolis olen alati jälginud seda, et põrandapind oleks puhastatav. Üks lühike episood kunstmurukattega treeninghallis jäigi lühikeseks just seetõttu, et ei soovinud riskeerida just eriti puudulikult vaktsineeritud kutsikate tervisega. Seda materjali pole lihtsalt võimalik korralikult puhastada.

  1. Hea Koera koolis on põrandad betoonist ning libisemise vastu on kummimatid. Kõik on kergesti pestav ja puhastatav.
  2. Kutsikate eelkooli tund on kõige varasem alati selleks, et jõuaks ruumi korralikult desinfitseerida kutsikate tarbeks, kel pole veel täielikku kaitset. Kodukoera põhikoolituses osalevad koerad, kel kõik vaktsiinid peaks juba saadud olema ning kehtima,
  3. Grupid on väikesed – 3-5 koera grupis. Kutsikate eelkoolis harva kuni 6 koera.

See tähendab, et praegu, jaanuaris, käib Hea Koera koolis 1 nädalas kuni 20 koera. Varasemalt on tihedamatel treeningperioodidel on käinud kuni 50 koera nädalas.

Koerakooli valikut tehes uuri kindlasti ka seda, kas koolil on võimalik pindu kergelt puhastada, sest korralik desinfitseerimine kohtades, kus rohkem koeri koos käib, on praegu hädavajalik!

Aeg ja tähelepanu on hinnaline ressurss

Ma tahan, et ta teeks …

Sa tahad, et su koer kuulaks sõna. See kõik peaks olema lihtne. Sa ütled, mida ta peaks tegema ja tema teeb. Sa oled seda näinud. See on võimalik. Mõned koerad on isegi väga rõõmsad, kui nad saavad teha seda, mida ütled.

Kui aga ise proovida, siis see kahjuks nii lihtne pole. Ütled, ütled veel, ütled veel ja tunned, kuidas pulss kiireneb. Ütled veel ja hääl muutub valjemaks. No mida?!

Ega inimestega palju parem ole. Lapsed, elukaaslased, meeskonnaliikmed – sa ütled, aga nad ei tee! Eelmisel kevadel oli meil Treenimisoskuste õpitubades 5 füsioterapeuti, kes osalesid oma tööandja soovitusel, kes arvas, et teadmiste ja oskustega, mis nad õpitoast saavad, suudavad nad patsientidele paremat teenust pakkuda ja seeläbi nende paranemisele tõhusamalt kaasa aidata.

Kogemuste jagamine

Õpitubades jagavad osalejad ka oma frustreeruvaid kogemusi ning, tavaliselt õpitoa lõpus, ka ahhaa-elamusi, mida edaspidi teisiti teha.

Üks füsioterapeutidest rääkis, et talle tundub vahel, et tema hoolib oma patsiendi tervisest rohkem, kui patsient ise. Ta annab patsiendile 5 harjutust, mis on ette näidatud ja koos läbi tehtud. Ja siis tuleb patsient järgmisel nädalal tagasi ning ütleb, et ta tegi harjutusi ainult 2 korda. Arusaadavalt tuleb jätkata samade harjutustega, progressi pole.
Õpitubades harjutades sai ta aga kogemuse, mida tähendab olla õppija/ patsiendi rollis, kui sa ei tea, mida juhendaja sinult täpselt ootab. Ta sai ka kogemuse, mis tunne on “vastata juhendaja ootustele” ja sooritada harjutust pidevalt perfektselt, kui oled harjutust vaid ühe korra läbi teinud. Üks õige kordus käitumist õppides on võrreldav sellega, kui kohtud võõra inimesega ja ütled talle tere. Sa ei tunne veel kaugeltki seda inimest. Sa heal juhul aimad, kas ta on usaldusväärne või meeldiv või energiline või loid jne. Sul on ainult aimdus.

See kõik on väga loogiline, kas pole? Ja kuidas me oma elusid elame? Näitame korra ette ja tahame, et järele tehtaks (inimeste puhul). Või ütleme koerale, mida teha ja ootame, et ta seda teeks… Nagu koer oleks sündinud mõistma eesti keelt.

Selleks, et mõista, mis tegelikult toimub ja mis põhjusel, kui asjad ei lähe nii, nagu me tahaksime, on vaja osata näha ja teada ka teooriat. Kui me mõistame põhjuseid, teame, mida teadus ütleb käitumise muutmise kohta ning oskame oma käitumist kujundada vastavalt, muudame suhtluse meeldivamaks ja õppimise õppija jaoks efektiivsemaks.

Aega vähe, teha palju

Kõik võtab aega. Töö, pereelu, hobid, suhtlemine sõprade ja tuttavatega, koeraga jalutamine, koristamine, remont, uue kodutehnika valimine, selleks arvustuste lugemine jne jne. Aega vähe, teha palju.

Sinu tähelepanu ja aeg on väärtuslikud ressursid. Sa jagad seda iga päev, iga tund, iga hetk millelegi. Kui palju sa oled mõtisklenud selle peale , millist pikaajalist mõju sinu valikud avaldavad sinu elule, sinu lähedaste (sh koera) elule, keskkonnale?

Kiiruse käes vaeveldes on oluline võtta aeg-ajalt aega, et seada sihid, mõelda läbi, mida ma tegelikult saavutada tahan, kas mu igapäevane tegevus on kooskõlas mu väärtuste ja sihtidega. Kas need aitavad saavutada soovitud meeleseisundit, suhteid, tulemusi?

Tahaks, et ta teeks…

Koeratreenerina näen sageli, et inimesed tahavad, et koer kuulaks sõna. Lõpetaks kartmise, lõpetaks teiste koerte suhtes agressiivselt reageerimise. Kui ma räägin käitumise muutmise põhitõdedest ja tutvustan harjutusi, tundub seda kliendile palju olevat.

Koolitustel osalemine on ajamahukas, sest õppimine võtab aega. Tähelepanu millelgi hoidmine võtab ära võimaluse seda millelegi muule jagada. Aga me peame valima, kuhu me oma hinnalisi ressursse suuname. Koolitused on pikad, sest õppimine võtab aega. Süvenemiseks on vaja aega. Hea koolitus on see, kus õppijal antakse aega et ise leida seosed ning jõuda oma äratundmisteni.

Treenimisoskuste õpitubades osalemine võtab kevadpoolaasta jooksul aega 6×3 tundi ilma koerteta. Paljudele koeraomanikele tundub see ajaraiskamine. Käin tööl, veedan õhtu parem koeraga. Kui me aga päevast päeva kordame samu vigu ja kannatame samade probeemide all, siis kvaliteetajast saab kergesti kvantiteetaeg. Mõistlikum oleks ohverdada mõni õhtu koosolemist, et saada uusi teadmisi ja ideid, uusi vaatenurki, millest lähtuvalt võivad ka kodused probleemid lahenema hakata.

Ehk siis väike ohverdus ühe õhtu näol võib anda pikaajalisi positiivseid tulemusi.

Õpitubades osalenud räägivad

Alustame sellest, et koertekool on tegelikult inimestele. Selle sain juba kutsikakoolis selgeks. Seega treenimisoskuste õpituba on neile, kes tahavad olla paremad treenerid – loomale või lapsele. Õpituba on selleks eriti hea formaat, sest info esitatakse parajate ”ampsudena” arusaadavalt ja kinnistatakse kohe praktiliste harjutustega, mis on lisaks lõbusad. Teaduslikult tõestatud, et läbi väikese huumori jäävad asjad paremini meelde 😉

Sigrid

Kõik seni õpitu on laialdasemalt kasutatav ning tekib palju seoseid erinevate olukordade ning käitumistega. Minule on kõige rohkem kasu meeldetuletamisest, et kõik käitumised muutuvad ainult siis kui treenimisega tegeletakse järjepidevalt.

Marie

1) Oma mõtetele kinnituse saamist ja meeldetuletust.
2) Et inimesed võivad vajada rohkem ja lihtsamat seletust, et oma koeri treenida.
3) Et see mis mulle tundub täiesti loogiline, ei pruugi seda teistele olla (nt kuidas koer inimest mõistab ja õpib).

Kristi

Kõige mõjusam on praktiline osa, kus osalejad saavad olla õppijad ja treenerid.

Marika

Ootame Sind õpituppa oma teadmisi ja oskusi lihvima! Registreeru õpituppa siin!

Samuti ootan Sind koeraga Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolitusse. Registreerimisvormi leiad siit.

Kutsika vaktsineerimine ja sotsialiseerimine

Vaktsineerimine

Iga hooliv koeraomanik teab, et kõiki kutsikaid ja täiskasvanud koeri on vaja regulaarselt vaktsineerida. Ainult tänu massilisele ja regulaarsele vaktsineerimisele on meil hetkel selline olukord, et parvosse kutsikad ei sure ja marutaud on peaaegu olematu. See olukord pöördub aga niipea, kui kriitiline hulk inimesi oma kutsikaid vaktsineerimata jätab. Seega – nii enda kutsika kui kogu Eesti koerapopulatsiooni kui ühiskonna tervise nimel – vaktsineerige oma koeri vastavalt nõutud skeemile. 

Kutsikate vaktsineerimisskeemid on erinevad. Mõned alustavad vaktsineerimisega 8-nädalaselt, kutsikas saab 3 süsti 4-nädalase vahega. Seega, viimane süst tuleb 16. nädalal. Mõned kasvatajad ja veterinaarid   soovitavad kutsikat vaktsineerida alates 12. nädalast. Lühidalt on küsimuse all siin emalt saadava immuunsuse ja vaktsiinist saadava immuunsuse koosmõju ning vaktsiini tõhusus. Kui alustada vaktsineerimisega 12. elunädalal, siis saab kutsikas 2 süsti 4-nädalase vahega. Igal juhul on oluline, et kutsikas oleks viimase süsti ajal vähemalt 16 nädalat vana.  Peale seda tuleb noort koera vaktsineerida 1 aasta pärast ning seejärel jätkata vastavalt skeemile. Marutaud 2 aasta tagant,  koertekatk, hepatiit, paragripp ja parvoviirus 3 (või 2) aasta tagant,  leptospiroos ja paragripp e. kennelköha 1 aasta tagant. Oluline on vahesid mitte sisse jätta, vaid vaktsineerida järjepidevalt.

Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku nõuandeid koeraomanikule vaktsineerimise kohta saad lugeda siit.

Sotsialiseerimine

Kutsika sotsialiseerimine on väga laialt levinud teema! Kutsikaomanikuna võid sageli kohata inimesi, kes teavad täpselt, kuidas on sinu kutsikat õige sotsialiseerida. Tihti soovitatakse kutsikat viia kohtadesse, kus ta pole veel käinud, panna kodus mürisema masinad ja kutsuda palju külalisi, et kutsikas saaks palju erinevaid elamusi juba enne sotsialiseerimisperioodi lõppu 14.-16. nädala vahel.

See on vaid pool tõde. Jah, kutsikas peab saama õppida oma keskkona tundma ja talle peab pakkuma uusi kogemusi. Jah, uute elamuste ja nähtustega harjutamine on elulise tähtsusega. Jah, teadusuuringud toetavad seisukohta, et tõhusaim ja kogu edasist elu mõjutav on kõik see, mis toimub perioodil 4.-16. elunädalani. Sel perioodil tuleb kutsikale tutvustada elu, millega ta hilisemas elus kokku peab puutuma hakkama.

Kutsika sotsialiseerimisiga

Kutsika sotsialiseerimisperioodiks loetakse  tavaliselt  4.-14.  elunädalat. Tavaliselt räägitakse, et sel perioodil peaks kutsikale pakkuma palju erinevaid häid  kogemusi, mis aitaksid tal mõista, et uus ja teistsugune pole ilmtingimata hirmus ja ohtlik. Ta peaks saama harjuda erinevate häälte ja helidega kodus toas, õues. Ta peaks saama näha erinevas vanuses, erinevast soost, erineva nahavärviga, erineva riietusstiiliga inimesi. Ta peaks saama luua mõnedega neist positiivseid kontakte. Ta peaks õppima liikuma erinevatel pindadel. Ta peaks saama harjuda puudutustega (nii silitamise näol kui hooldus- ja meditsiiniprotseduurideks). Ta peaks nägema erinevaid paiku ja õppima toime tulema füüsilise piiratusega. Samuti peaks ta tutvuma teiste koertega ning harjuma teiste loomaliikidega.

Mis saab valesti minna?

Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika üleujutamist erinevate stiimulitega!
Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika panemist olukordadesse, kus ta ei oska hakkama saada!
Sotsialiseerimine ei tähenda, et kõik noored koerad muutuvad ühtviisi chilliks kõige keskkonnas toimuva suhtes. Geneetikal on oma oluline roll ning sa ei saa olulisel määral muuta sotsialiseerimise  ega mingi muu treeninguga koera olemust ja kehakeemiat. 

Kuidas siis ikkagi kutsikat sotsialiseerida?

Hea Koer Kutsikate eelkool

Kõrgemal pinnal kutsikas
Järelvalve all kutsikas maast kõrgemal pinnal

Parim sotsialiseerimisperiood on kutsika 4.-14. elunädalal. Viimase vaktsiini peavad kutsikad saama kindlasti 16. elunädalal. See tähendab, et kui oodata  vaktsineerimiste lõppu, siis on hea sotsialiseerimisiga möödas.

Hoolimata sellest, et ka tänapäeval on Eestis veel veterinaare ja kasvatajaid, kes soovitavad kutsikaga kodus istuda, on tänapäeval siiski ka küllalt palju kasvatajaid ja veterinaare, kes mõistavad sotsialiseerimise olulisust kutsika arengule ja koera heaolule.

Hea Koera koolis toimuvad Kutsikate eelkooli tunnid puhtas ja soojas siseruumis, mille põrandad ja matid on pestavad ja desinfitseeritavad. Kõik koerad, kes koolitusel käivad, on nõuetekohaselt vaktsineeritud, kehtivat vaktsineerimist kontrollitakse iga kursuse alguses. Silmnähtavalt haige koeraga (kõhulahtisus, oksendamine) tundi tulla ei tohi. Need kutsikad, kes tulevad koolitusele ilma vaktsineerimata (esmane vaktsiin 12-nädalaselt), peavad olema veterinaaril üle vaadatud ja koolitusele tuleb kaasa võtta sellekohane arstitõend.

Hea Koera kutsikate eelkool keskendub just sellele, millele kutsikaomanik kodus tähelepanu pöörama peaks ja kuidas kutsikat harjutada nii, et kutsikas võiks kasvada enesekindlamaks ja maailmast rõõmu tundvaks koeraks. (Olen näinud ka juhuseid, kus omaniku teadmatuse tõttu on kutsikas hoopis arglikumaks ja ebakindlamaks muutunud.)

Hea Koera kool teeb tihedat koostööd veterinaaridega, arutades nendega läbi võimalikud kitsaskohad, mis võivad mõjutada koolitusi külastavaid koeri (nt trepp 4. korrusele või nakkushaiguste seis Eestis). Kui meil Eestis peaks nakkushaiguste puhang tulema, siis on loomulikult tarvis teha muutuseid ka Kutsikate eelkooli korraldusse.

Praegu on aga iga 2-4-kuuse kutsika õpihimuline omanik oodatud Kutsikate eelkooli 7-tunnisele kursusele, mis algab iga kuu ja toimub E, N kl 8.45-9.45. 

Ettevaatusabinõud

Ära vii kutsikat koeraparki enne, kui ta pole täielikult vaktsineeritud!

ega lase tal kohtuda koertega, kes pole nõuetekohaselt vaktsineeritud!

Ära jaluta vaktsineerimata kutsikat kohtades, kus on väga suure koormusega koerajalutamiskohad! 

Ole alati oma kutsika jaoks tema kaitsja, julgustaja, tugi!

Laps ja koer 2. Kuidas hellitada koera?

Mida pead sina koera hellitades oluliseks?

Paljud inimesed armastavad koeri. Nad armastavad neid nii väga, et tänaval vastutuleva koera silitamine ja hellitamine tundub hädavajalik, suisa kohustuslik. Kui paljud neist koera kehakeelt mõistavad? Mitte just paljud. Kui koer ütleb nunnutamisele selge “ei” (kehakeeles, muidugi), siis meie poolt enda pealesurumine on ebaviisakas ja ei viita just  suurele koeraarmastusele. Koerale jätab selline pealesurumine mulje, et mõned inimesed on ohtlikud ja hirmutavad.

Vastu tahtmist hellitamist võib pidada ahistamiseks.
Silitamine vastu koera tahtmist.

Ehk oled kuulnud, et lastele tasub õpetada, et küsi alati omanikult luba, kas võid koera silitada. Lisaks sellele, et koerainimeselt küsida, kas koera  tohib puutuda,  tuleks luba küsida ka koera enda käest. 

Kuidas  küsida koeralt luba silitamiseks?

Seisa koera lähedal, paku oma kätt nuusutada nii, et seisad koera poole küljega.   Siruta oma rusikas käsi rahulikult koerale lähemale, et ta ulatuks nuusutama. Koera erinevatest vastustest võib välja lugeda tema  kavatsusi:

1. Kui  ta liigub su käest eemale,  siis pole ta sinuga suhtlemisest huvitatud. 

2. Kui  ta liigub rahulikult su käe poole nuusutab kätt, ent  eemaldub siis käest, ei tasu samuti pai tegema minna. 

3. Kui ta nuusutab su kätt ja jääb rahulikult samasse kohta seisma, on ta ilmselt nõus edasi suhtlema.

4. Kui ta nuusutab su kätt ja hakkab seejärel koonuga kätt nügima, siis võib teha paar viisakat paid koera küljele või seljale. 

Kuidas koera silitada ja hellitada?

Kindlasti ei tohiks kätt üle koera pealae seljale viia, sest see  valmistab ebamugavust enamikule koertele. Mõned astuvad eest ära, mõned kannatavad, mõned võivad  koonuga lüüa ja mõned võivad hambad kätte lüüa. Ja mõnel koeral on suva, aga lastele pole mõistlik õpetada enda peal katsetamist, et kas see koer talub pea patsutamist…
Kui soovid koera silitada ja luba on saadud, siis seisa koera kõrval. Silita koera kaelarihmast (kaelast) tahapoole (saba poole).  

Kui koer on sinu enda oma, siis on ilmselt katsumise ja silitamise variatsioone  pea lõputu hulk.  Ometi  tasub meeles pidada, et koer on elusolend, kel on oma eelistused ja tal on täielik õigus neile. Koera katsudes tungime me tema isiklikku ruumi ja selleks peame temalt luba küsima. See on elementaarne austus teise elusolendi suhtes.

Käsi vabalt üle selja (kallistamise kergem alaliik).
Selline hellitamine tundub koerale sobivat.

Lastele tasub õpetada maast-madalast (alates sellest, kui nad tekile maha pannakse ja nad koeraga sama ruumi jagama hakkavad) seda, et nad silitaksid koera avatud käega. Õpetada tuleks sedagi, et karvadest ja kõrvadest  sikutamise asemel on parem pai teha. Ja et saba ei katsu, selle asemel teeme seljale pai. Beebile koeraga suhtlemise õpetamine on pikk ja pidev protsess, kus vanemate kannatlikkus, sõbralikkus ja järjekindlus viivad sihile. Lapsel, kes oskab koera soovidega arvestada, on turvalisem elada. Koeral, kelle vajaduste ja eelistustega arvestavad kõik pereliikmed, on rahulikum ja stressivaesem elu ning tal ei teki nii kergelt konflikti inimestega.

Kallistamisest

Inimeste jaoks on kallistamine loomulik õrnust väljendav käitumine. Meil  on käed. Koertel käsi ei ole ja  see  on paljudele neist arusaamatu õrnutsemise viis. Kallistamine kui käitumine on omane primaatidele (ahvidele, inimestele). Koer võib kallistamisest ärevusse sattuda ja isegi hammustada. Vanematele lastele tuleks sageli meenutada, et kallistamine ja musitamine ei ole ohutu tegevus. Koerad mõistavad sellist hellusejagamist pigem haardesse võtmisena, kuna nende käitumismustrid ja anatoomia on täiesti teistsugused. Laps on aga kallistades ja musitades väga haavatavas seisus, sest tema nägu ja koera nägu on väga lähestikku ja koera rünnak võib olla ülikiire.

On üksikuid koeri, kes naudivad kallistamislaadset hoidmist. Sellisel puhul on ilmselt koera õpetatud sellist läheduse vormi nautima. Selle õpetamine eeldab väga tundlikku koeraga ümberkäimist, koera kehakeele hoolikat jälgimist, ning koera vabastamist käte vahelt kohe, kui ta seda soovib.  Kõik hellitused peaks käima koera vabatahtlikkuse alusel.

Koera kallistamise alternatiivid

Koera kallistamise asemel võiks vanemad koos lastega vaadata ja katsetada, millist suhtlust  koer naudib. Kust  koerale meeldib, et teda sügatakse, kust silitamine mõnu valmistab? 

Kindlasti tuleks lastele selgitada, et kui üks inimene võib koera kõhu alt sügada, siis ei pruugi talle meeldida kui keegi teine seda teeb. Koerad pole sugugi nii erinevad inimestest. Koeral on iga inimesega oma suhe. Mõnega usaldavam, mõnega vähem usaldav. Kui koer konkreetset inimest või kohta või olukorda piisavalt ei usalda, siis ta oma kõhualust ei  paljasta ja seda ei tohiks kindlasti ka nõuda. Muidu paneme koera stressirohkesse olukorda ning hirm või rünnak on oluliselt kergem tulema.

Kuidas õpetada last koera ohutult hellitama?

Kuidas seda lastele selgeks teha, kui lapsel on suur soov siiski koera lähedust nautida? Üheks võimaluseks on tuua analoog inimestevahelistest suhetest. Millised tädid-onud, sugulased ja vanemate sõbrad, kallistavad või puuduvad last. Tasub arutada, kelle ja millistel tingimustel kallid lapsele meeldivad? Millistel tingimustel on lapse jaoks ok, kui teda kallistatakse? Koos tuleks leida lapsesõbralik lahendus olukorrale, kus täiskasvanu soovib kallistada, ent laps ei taha. Tasub leida sobiv variant ütlemaks,  “ma ei soovi kallistada”.  

Sellised arutlused annavad lastele ka parema ettevalmistuse enda eest seismiseks olukorras, kus tema privaatruumi tungitakse. Ja kui sellised arutelud on peetud lapse enda näitel, siis saame samu mõtteid tuua mängu ka koera-lapse suhtest rääkides. Suhted arenevad tasapisi ja usalduse tekkimiseks on vaja aega ja palju häid ühiseid kogemusi. Kui laps on valmis hoo maha võtma, hoolitsema koera eest, mängima temaga ning andma talle vabadust, siis õpib ka koer last usaldama.

Käitumine muutub tugevamaks, kui me kinnistame ja kiidame last õige käitumise eest!  Sageli soovime nii väga, et laps käituks “õigesti” ja samas näeme, et ta teeb nii, nagu ei tohi. Niisiis keskendume kogu oma energiaga sellele, mida on vaja käitumises muuta. Muudkui näägutame, õpetame, seletame jne.
Kui me aga selgitaks lapsele, miks ühe või teise käitumise muutmine on oluline, ning seejärel asuks otsima iga väikseimat õnnestumist, saaksime ilmselt soovitud käitumise kiiremini. Kõrvalnähtudena saaksime parema suhte oma lapsega ja lapse-koera vahelise parema suhte.

Empaatia

Kui me seletame lapsele tema enda eluga seotud näidete varal, mis koeraga toimub, siis on lapsel kergem mõista ning suhtestuda. Kas sa tahaksid, et sinuga midagi sarnast tehtaks? See küsimus enamasti töötab ja sellest tasub alustada. Koerad on  tundvad elusolendid  ning nende soovidega on vaja arvestada.

Kõigile elusolenditele meeldib, kui neile piisavalt ruumi ja aega antakse, kui neil rahulikult süüa ja puhata lastakse. Meile kellelegi ei meeldi, kui meilt  asju ära võetakse ning me midagi selle asemele ei saa. Meile ei meeldi,  kui meie magamisasemel trambitakse sel ajal, kui me puhata tahame. Meile ei meeldi kisa ja karjumine, kui  tahame puhata. 

Erandiks on ja jääb hellitamine – kallid, süllevõtmised jne. Meie anatoomiliste ja käitumisrepertuaaride erinevuste tõttu on ka hellistuskäitumine on erinev. Koertel käsi pole, seega nad ei kallista. Kõvad kallistused ei meeldi neile ammugi. Muus osas leidub aga ka õrnusejagamises sarnasusi. Inimestele vahel meeldib oma lähedase külje alla pugeda. Koertele ju ka. Kui on õige hetk ja õige inimene või teine armas loom.

Kokkuvõte

1. Koer on isiksus, kel on oma soovid ja õigused. Meie kohus on kaitsta tema õigusi ja heaolu. 

2. Iga suur ja väike koeraomanik peaks õppima tundma koera kehakeelt, arvestama sellega ning kohandama keskkonda selliseks, et koer ei peaks kannatama, kartma ja ennast hammastega kaitsma.

3. Täiskasvanu ülesanne on õpetada lapsele koera kehakeele tähendust.

4. Täiskasvanu ülesanne on õpetada lapsele, kuidas  koeraga turvaliselt suhelda.

5. Täiskasvanu ülesanne on õppida koera käitumist juhtima positiivset kinnistamist kasutades (premeerides sobivaid käitumisi), ilma jõudu ja karistust kasutamata. 

6. Täiskasvanu  ülesanne on õpetada  lapsele  positiivse kinnistamise põhialuseid. See on eeskuju, mida lapsed hakkavad kordama. Positiivse kinnistuse kasutamine vähendab oluliselt riski hammustada saada võrreldes kärkimise ja jõu kasutamisega.

Tahad õppida koerte kehakeelt tundma?

 15.mail kl 19.15-21.15 toimub stressisignaalide loeng, kust saad teadmisi, mis on vajalikud kõigile lapsevanematele (nii koertega kui koerteta), et hoida oma lapsi turvaliselt ning saada aru, millal koer ütleb, et talle aitab.
Stressisignaalide loengule on oodatud muidugi ka iga koeraomanik, kes oma loomast hoolib! Ainult nende kehakeelt mõistes saame tagada oma koera emotsionaalse heaolu igapäevaselt.

Koera heaolu ja tervis – kuidas neid hoida ka pühadesaginas?

Kuidas hoolitseda koera heaolu ja tervise eest? Sõna koerakool seostub tavaliselt trenniplatsi ja istu-lama-kõrval harjutustega. Ometi jääb ainult sellest väheks. Hea Koer pakub 2 korda aastas loenguid, kust saadavad teadmised on olulised igale koeraomanikule, kes oma koerale head elu pakkuda soovib.

Kuidas hoida koera heaolu ja tervist?

Selleks, et koerad võiksid end hästi tunda, on nende inimestel vaja adekvaatset infot teadlike otsuste tegemiseks. Koeramaailmas on väga levinud müüdid ja traditsioonidel põhinevad soovitused.  Eesti inimene on harjunud kasutama talupojamõistust, mis tähendab, et me proovime oma varasemaid teadmisi ja kogemusi rakendada erinevates olukordades. See ei pruugi aga alati head tulemust anda. Üheks drastiliseks näiteks võib olla siin teadmine, et koerad armastavad konte. Ja siis sõbralikud inimesed panevad pühade eel kõik süldikondid tuttavatele (või naabrite) koertele kõrvale. Süldikondid on aga keedetud, lihast paljaks poleeritud lihalõhnalised kondid. Jah, koerad söövad neid ja söövad isukalt. Aga tagajärjeks on piinav kõhukinnisus,  võib aga olla sooleummistus ning operatsioonilaud. Kõige hullemal juhul aga läbistavad teravad kuumtöödeldud kondi killud soole ja tekitavad sisemise verejooksu, mille kätte koer võib surra.

Selleks, et adekvaatset infot leida, võib lugeda kaasaegset erialast kirjandust. Aga võib ka tulla loengule ja kuulata, mida oma valdkonnas tunnustatud ja kogenud praktikud sel teemal räägivad.

 

Kutsika ja noore koera tervis

 

Inimesed armastavad anda oma koertele inimtoidu jääke. Millised on aga need toiduained, mis meie jaoks igapäevased, ent koerte organismile toksilised (mürgised)?

Ja kuidas  siis nende kontidega ikka on? Tohib või ei? Ja millist toitu koerale üldse anda? Kodutoitu või krõbinaid või toorest toitu?

On ka inimesi, kes arvavad, et iga koer peaks ikka korra emarõõme nautida saama. Kuidas sellega siis ikkagi on ja mis on sellise mõtteviisi tagajärjed?

Sellest kõigest tuleb juttu Janne Orro poolt peetaval loengus Kutsika ja noore koera tervis. Loeng toimub E, 10. detsembril kl 18.00-20.00 

 

Kuidas mõista, millal koer ütleb “ei”?

Sõbralik silitaja, arglik koer

Koerad on väga leplikud loomad ning kuna nad on nii sotsiaalsed, siis annavad nad meile paljugi andeks.  Üpris tavaline on näha inimesi koeri asendisse vajutamas või rihmast tirimas.

Kui sõbralikud inimesed liginevad ja paluvad luba luba koera silitada, siis me enamasti tahaks lubada. Sotsialiseerimine ju tähendab koerale paljude uute kogemuste pakkumist. Tegelikult peaks me alati vaatama, mida koer sel hetkel sellest inimesest selles situatsioonis arvab. Sotsialiseerimine peaks tähendama paljude heade  kogemuste pakkumist. Ja seda, mis on hea ja kas see talle hea tundub, saab öelda ainult see, kellega asjad juhtuvad (ehk siis koer).

Kuidas mõista seda, mida su koer sulle ütleb? Selleks on vaja õppida koera kehakeelt tundma ning õppida tundma põhilisi stressisignaale. Nii neid, mis väljendavad kerget ebamugavust kui neid, mis väljendavad tõeliselt suurt kannatust ja pinget.

T 11.12. kl 19-21 toimuval loengul Koerte stressisignaalid (lektor: Kristina Mägi) õpime tundma koerte kehakeelt.  Vaatame, milliste  vihjete kaudu nad annavad meile teada, et nad tunnevad end pigem halvasti või on väga erutunud. Loengu käigus vaatame palju pilte ja videoid koertest, analüüsime neid ning mõtleme, kuidas vähendada koertel negatiivset stressi.

Pühadeaeg on tulemas ja sellega seoses liiguvad inimesed päris palju. Käiakse külas, võetakse külalisi vastu, on jõuluvanad, aastavahetuse ilutulestikud jpm. Koerte jaoks on see aeg üks stressirohkemaid aegu aastas.

Valmistu pühadehooajaks teadlikumaks saamise läbi. Nii saad olla koera heaolu ja tervise suhtes tähelepanelikum ja kohandada keskkonda ja olusid nii, et koer tunneks end hästi. Las see olla sinu kingitus su koerale!

Registreeru loengutele siin!

 

Ma ei taha tsirkusekoera

Ikka ja jälle juhtub, et lobisen inimestega koertest. Sagedamini, kui ma tahaks, jõuavad vestlused punkti, kus kuulen “Oh, ega ma ei taha mingit tsirkusekoera. Me ei plaani temaga ka näitustel käima hakata. Koertekool on meil seepärast  ka plaanist maas. Meile piisab, kui ta meil lihtsalt sõbraks on.” See jutt järgneb tavaliselt otsekui vabandades sellele, kui ütlen, et koolitan koeraomanikke. 

Kurvastavalt palju kuulen ka sellist muret “ Meil on x tõugu koer (aktiivne linnukoer). Me tahaksime, et ta kuulaks sõna ja ei jookseks aiast välja ja jalutuskäigul ära. Meil ei ole väga palju aega tema jaoks, sest oleme aktiivsed inimesed, me tahame ainult, et ta kuulaks sõna.”  Sellisel juhul tekib mul küsimus, et miks te võtsite koera, kui teil on tegevust juba ilma tematagi ja ta ei mahu teie päevaplaani?  Milline roll on siis koeral teie elus? Milliste ootuste või mõtetega te ta võtsite?

Inimeste ootused koerale

Sõbralik silitaja, arglik koer
Katsumused tänaval

Inimestel on koertele alati ootused. On nad siis teadvustatud või teadvustamata, aga me eeldame, et teatud tüüpi koer teeb teatud tüüpi asju (või siis ei tee). Elementaarseks peetakse, et koer ei hüppa üles, ei haugu liigselt, suhtub võõrastesse rahulikult, aga peletab vargad ära. Ta ei hammusta häid inimesi ja ei urise, kui see omanikule piinlikkust valmistada võib (näiteks ratastoolis sõitva inimese või väikeste laste peale, kes oma vanematega jalutavad). Ta lubab peremeest toidu ligi ja lubab tal seda eest ära võtta, ka korduvalt.  Samuti oodatakse, et koer suhtub teiste koerte lähedusse rahulikult. Osad inimesed peavad normaalseks aga ka, et mõned koerad purelevad.  Me tahame, et kutsikad ei näksaks meid, ei näriks mööblit, riideid, ei jookseks lastele järele, lükkaks neid ümber, võtaks ära nende mänguasju. 

Me eeldame, et koer teab, kus ta tohib trepist käia ja millisest trepist mitte kunagi käia ei tohi. Me tahame, et koer ei näriks meie kalleid nahast peokingi, aga sussi nätsutamine pole midagi hullu.  Me tahame, et ta ei kaevaks toalille pottidest mulda elutuppa laiali, et ei näriks toataimi  ja ei kaevaks üles tulbisibulaid (mida me just temaga koos istutanud oleme…).

Me tahame, et saaksime temaga jalutada tänaval nii, et ta püsiks meie juures.  Me tahame temaga erinevates kohtades käia – rahvarohketes kohtades, lärmakates kohtades, hämarates ja väga ereda valgusega kohtades. Me tahame, et saaksime koera rihmast lahti lasta ja et ta tuleks juurde kohe, kui kutsume.

Meie nõudmised koertele on tegelikult väga suured. Ja kõige raskem on see, et need pole selgelt läbi mõeldud ja üheselt mõistetavad. Paljud on vaikimisi seotud kultuuriga, ühiskonna nõudmistega. Osad nõudmised on kontekstuaalsed. Koeral pole ilma koolituseta mitte mingit lootust õnnestuda nendele ootustele vastamisel.

Millised on sinu nõudmised koerale?

Sa peaksid välja mõtlema, millist elu järgneva 15 aasta jooksul elada kavatsed. Millised reisid võivad koeraga kõne alla tulla, näiteks paadimatkad, kanuumatkad, rattamatkad, telkimine ja jalgsimatkad looduses, praamireisid, lennureisid  jm. Millised on sinu harrastused ja kas saad koera neisse kaasata? Näiteks võiks tuua jooksu või tervisekõnni, supiga sõidu, orienteerumise vm. Millised koerte harrastused võiks sinu valitud koerale sobida ja kuidas sa selleks talle võimalusi saad pakkuda?

Mõelda tasub ka sellele, millist elukeskkonda su koer vajab. Koerad on erinevad. Tõug ei garanteeri teatud iseloomutüüpi või teatud käitumist. Küll on sul vaja arvestada tõuliste eelduste ja individuaalsete vajadustega. Sellega võib kaasneda ootustenimekirja revideerimisvajadus. Pead arvestama ka, et kutsikas ei käitu nagu täiskasvanud ja koolitatud koer. Kutsikas on laps.  Seetõttu tasub näiteks arvestada, et ka kutsikas sellisest koeratõust, kes hiljem on rõõmsalt valmis üksi suurel territooriumil patrullima, ei taha titena öösel üksi õues olla.  Ja mõni paksu karvaga koer ei taha oma põhikohta elamiseks õue, vaid vajab hoopis rohkem inimeste lähedust.

 

Milliseid oskusi koer vajab?

Kas su koer oskab üksi olla? Kuidas ta peaks käituma, kui sa kodunt lahkud? Kui kaua ta peaks üksi olema kutsikana? Kui kaua ta peaks üksi olema siis, kui on täiskasvanu? Siinkohal pean ütlema kohe, et ei ole mõistlik hoida kutsikat esimesel poolaastal ainult enda läheduses, et ta ei niutsuks. Selleks ajaks, kui ta on 6-kuune, on ta õppinud, et inimene on alati temaga. Kui sul siis järsku tekib vajadus teda üksi jätta, siis on see kordades raskem, kui kutsikat järk-järgult algusest peale harjutada.

tiriv koer
Jalutame koos?

Kas su koer oskab toime tulla piiratud olemisega? Piirangud võivad tulla rihmast, aedikust, väravatest või ustest. Kas sa oled õpetanud talle, mida teha siis kui sa väravast või uksest välja lähed? Mis on sinu jaoks sobiv käitumine selleks ajaks? (Pane tähele, et vastaksid küsimusele täpselt! Ma ei küsinud, mida sa ei taha, et koer teeks, vaid mida sa tahad, et ta teeks. Me saame koera treenida midagi tegema, mitte millestki hoiduma.)

Kuidas sa tahad, et su koer käitub, kui perekond laua juures söömas on? Kuidas sa tahad, et su koer käitub, kui sulle külalised tulevad? Kuidas sa tahad, et su koer käituks, kui sul külalised pikemalt külas on? Kuidas peaks koer käituma, kui sa kodus tööd teed?

Kuidas sa tahad, et ta võõraste või oma laste juures käituks? Mida koer tegema peab? Kuidas sa tahad, et ta vanurite juures käituks? On sul plaan, kuidas seda soovitud käitumist talle õpetada?  Kuidas sa tahad, et ta tänaval täiskasvanutest, väikestest lastest, vanuritest, lastevankritest, ratastoolidest, teetöölistest ja postiljonidest mööduks? Kuidas sa tahaks, et ta suusataja või uisutaja ilmudes end üleval peaks? (“Hästi” ei ole ammendav vastus. See on hinnang, aga mitte kirjeldus.)

Kuidas koer saab teada, mida tohib närida ja mida mitte? Pea meeles, et kutsika jaoks on kõik asjad närimisasjad. Kuidas sa võimaldad tal ilma ehmumata ja hirmu tundmata närida õigeid asju? Kus koer kaevata võib? Kuidas ta teada saab, et just see on õige koht?

Kust koer teab, mida tähendab “siia”, “ei”, “lama”, ? Ükski koer ei sünni oskusega eesti keelt mõista. Kuidas sa õpetad koera mõistma erinevaid sõnu või liigutusi, mis peaksid talle ütlema, mida nüüd järgmiseks teha?

Neid küsimusi, mida küsida, on tegelikult palju rohkem. Osad sõltuvad koera elukeskkonnast,  paljud on aga nii üldised, et kehtivad kõigile.

Vähemalt esimene aasta kulub koolituseks

Ilmselt saad aru, kuhu ma sihin. Hea sõber väärib rohkem pingutust, kui “me ei taha mingit tsirkusekoera ja seepärast me teda ei koolita”.  Selleks, et su koer suudaks vastata ülalpool toodud nõudmistele (mis pole lõplik ja ammendav nimekiri), peaksid planeerima aega tema õpetamiseks. Koerakool on hea koht, kus kogenud juhendajaga oma probleemile teist vaatenurka, näpunäiteid saada ning oma treenimisoskuste kohta tagasisidet saada.

Heas koerakoolis ei õpetata ainult koera. Hea Koera koolis õpib kõige enam inimene. Mõnes tekitab selline teadmine veidrat kihelust – “Mina pean minema koertekooli õppima?? Olen ma mingi koer või?” Ei, sa ei ole koer. Sa oled inimene, kes on võtnud endale teisest liigist sõbra ja sellega oled võtnud kohustuse õppida temaga suhtlema talle arusaadavalt. Meeles tasub pidada, et vägivallaga suhtlemine (sh rihmast rapsamised, karjumine, pahandamine, sage keelamine) ei ole koera õpetamine. Sageli täidavad sellised võtted hirmutamise funktsiooni, halvemal juhul on tegu väärkohtlemisega.

Hea koolituse tulemusena õpib koer, et tema inimene on kindel ühik, kellega arvestada ja keda võib usaldada. Usalduse esimene aste on tõdemus, et teine pool ei tee mulle haiget. Sellelt baasilt saab edasi ehitada üles arusaama, et  inimesel on selged ja ühesugused nõudmised, kuidas samas olukorras käituda. Ja et ta aitab koera, annab koerale kindlust, kui koer kardab. Temaga on lõbus mitte ainult toas, vaid ka õues ja jalutuskäikudel. Teiselt poolt teab koer, kuidas ühes või teises olukorras käituda, sest teda on järjekindlalt õpetatud nii tegema. (Kuidas võtta vastu töölt koju tulnud pererahvast? Kuidas mööduda vastu tulevast koerast? Kuidas käituda, kui küünetangid välja võetakse?)

Millised on võimalused?

Hea Koera Kutsikate eelkool annab su koerale hea võimaluse tutvuda juba varases eas (alates 3. elukuust) erinevate häälte ja pindadega, kohtuda teiste koerte ja inimestega, õppida toime tulema piiratud olemisega. Kutsikate eelkoolis saab õppida, kuidas võiks koristamine õnnestuda ilma selleta, et kutsikas hammastega mopi otsas lehviks ja muudki veel.

Hea Koera Kodukoera põhikoolitus annab sulle oskuseid, millega koera käitumist “viisaka koera” suunas muuta. Keskendume treenimisoskustele, sest treenimine on suhtlemine ja vahendid suhtlemiseks peaksid olema selged ja arusaadavad mõlemale poolele. Selleks, et õppimine eduelamusi nii inimesele kui koerale pakuks, on programm hästi läbi mõeldud ning algab lihtsamate harjutustega nii inimesele kui koerale.

Põhikoolitusse võib tulla nii noore koeraga kui täiskasvanud sõbraliku koeraga.

Kui soovid Hea Koera koolitustele tulla, siis vaata edasi siia.