Kas parem on rohkem või vähem?

Põlev taevas

Kuumus kestab ja kurnab meid kõiki. Isegi taevas tundub vahel leekides olevat.

Hiljuti jagas üks mu tuttav sotsiaalmeedias pilte Simpsonite peres käinud dialoogist, kus Bart ütles, et see on tema senise elu kuumim suvi. Homer vastas aga elutargalt, et käesolev suvi on tema edasise elu jahedaim…

“The Story of More”

Kahjuks oleme oma aastakümnete (ja -sadade) pikkuse tegevusega suutnud kliima tuksi keerata ja nüüd peame sellega elama. Raske on. Ja samas – see raske aeg võiks olla sobiv mõtlemiseks, kuidas saame oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Neid asju on meie tänapäevases heaoluühiskonnas tohutult, kust annab veidi tagasi tõmmata.

Mu pere sai jõulukingiks Hope Jahren’i raamatu The Story of More, mis on väga mõtlemapanev ja silmiavav. Autor toob välja, kuidas oleme jõudnud selleni, et oleme ära kasutanud enamiku Maa ressurssidest. Kuidas kiirenevas tempos koos heaolu kasvuga on just viimased aastakümned eriti tugevat mõju avaldavad.

Soovitan lugeda sel soojal suvel.

Koerapidamise ökoloogiline jalajälg

Ka koerapidamine omab päris suurt ökoloogilist jalajälge. Kui alustad sellest, et vaatad oma koera mänguasjade, rihmade, toitude, maiuste, ravimite, hooldusvahendite hulka, siis saad ilmselt isegi aru, et sinna on kulunud hulgaliselt ressursse.

Olen oma koolitustel ikka soovitanud maiused ise keeta ning sikutusmänguasjad ise valmistada. Miks? Sest meil pole ressursipuudust. Meil pole vaja minna poodi ja osta niitidest punutud või karukujuliseks õmmeldud mänguasja selleks, et oma koeraga tegelda! Meil on kodus erinevaid tekstiile, mille sõlmimine, rebimine ja loov kokku sobitamine võivad koera jaoks maailma kõige lahedama mänguasja moodustada. Tõsi, tegu pole sertifitseeritud mänguasjaga ja pole mõistlik jätta koera sokkide ja linadega, kui su koer on kõigesööja (ma mõtlen KÕIGE sööja). Aga mängu ajaks sellise asja kasutamine on vägagi sobiv.

Maiuste isetegemise osas on enim meelde jäänud ühe kliendi ütlus “Poes on ju koertele mõeldud maiused saadaval. Mina küll ei hakka neid ise kodus keetma!” Nojah. On küll. Aga sõltuvalt maiuse tüübist on neil erinevad puudused. Kas tervislikkuse, ahvatlevuse või hinna osas jäävad erinevad maiused tugevalt alla kodus ja lihast valmistatud erinevatele maiustele. Ja lisaks tasub meeles pidada, et enamikku kaubandusvõrgus pakutavaid maiuseid transporditakse (sageli välismaalt), pakendatakse (et paremini säiliks ja mõnusam kätte võtta oleks) jne. Pakendamine, pika maa taha transportimine jpm muudabki selle jalajälje sügavamaks.

Loomulikult avaldab mõju ka loomade parasiiditõrje – kirbu- ja puugitõrje on tugev putukate närvimürk. Kui sa lased oma koera ujuma peale puugitõrje tegemist, siis esiteks ei pruugi see su koeral enam töötada, aga teiseks mürgitad sellega väikesi veeloomasid.

Laia spektriga antibiootikumide kasutamine aitab küll minu koeral saada tõenäolisemalt terveks, ent suures plaanis viib meid kõiki lähemale suurele kriisile, kus bakterid on antibiootikumidele resistentsed ning ka lihtsamaid haigusi ei saa jälle ravida, sest antibiootikumid lihtsalt ei tööta enam.

Koerte väljaheidete korjamata jätmine suurendab parasiitide levikut mh inimeste seas. Ja kui neid jälle usinalt korjata, siis suureneb plastireostus.

Kõigel, mida me teeme või tegemata jätame, on oma mõju.

Mitu koera majapidamises

On kodusid, kus koerad on partnerid töödes – karja- ja jahikoerad, looduskaitse- või otsingukoerad jt.

Kuidas on aga nendega, kellele koerad lihtsalt meeldivad? Mitu koera oleks mõistlik kodus pidada? Kas siin on piir ees vaid inimese varalisel ja psühholoogilisel võimekusel koerale head elu pakkuda?

Ma ei tule kellelegi ütlema, et sinul on koeri liiga palju! Pigem julgustan endalt küsima, miks on mul just praegu vaja 2-5 koera koju. Kelle huvides see otsus on ning millised varjuküljed sellel otsusel on.

Vahel võib mitme koera pidamise taga olla ka süütunne koera suhtes, sest esimese koera jaoks polnud piisavalt aega ning talle võeti sõber. Ja siis oli tore vaadata koeri, kes omavahel hästi läbi saavad.

Vahel võib mitme koera pidamise taga olla aga nö kollektsioneerija huvi – milline mu järgmine sama tõugu koer on – millised on ta sarnasused ja erinevused eelmistega võrreldes?

Ja mis seal salata, mõne inimese jaoks on mitme tõukoera pidamine ka lihtsalt majanduslik ettevõtmine. Sellest ei taheta rääkida ja head kasvatajad tunnevad alati, et neile tehakse liiga, kui räägitakse, et kutsikate kasvatamine võib olla äri. Aga mina oma töös näen, et tõesti see vahel nii kahjuks on.

Ja ka siis, kui see nii on, on mõistlik enda jaoks need asjad läbi mõelda ning laiemasse konteksti panna. Milliseid vajadusi rahuldab minu mitme koera pidamine. Ja lõpuks tasub ka see vastus panna globaalsesse konteksti. Kas ma saaksin tulevikus läbi vähemaga? Vähemate koertega? Vähemate mänguasjadega? Vähemate rihmadega (aga seda kvaliteetsematega) jne jne

Kuidas koerad vastu peavad?

Koertel on samuti sellise kuumaga raske. Tasub kontrollida, et koera kausis olev vesi oleks jahe ja värske. Tean mitmeid koeri, kes sellise kuumaga mitu korda sama vett ei joo, sest ühe joomiskorra järel hakkavad mikroorganismid vees juba kasvama. Seega – jälgi, et annaksid koerale regulaarselt värsket vett!

Viimastel aegadel on moodi läinud jahutusvestid ja jahutusmatid. Ja jällegi – on olukordi, kus need võivad olla praktiliselt asendamatud, ent kas mul on võimalik läbi saada ilma matita ja hoida oma koera jahedas? Mina saan vastata – jah. Ma saan oma koera hoida vilus ruumis, aknaid lahti, külma vee kättesaadaval, märjad käterätid niisutatuna. Sügavkülmutatud KONGid jm söögimänguasjad jahutamas koera.

Kuidas saada läbi vähemaga?

Anna kommentaarides teada, millised on sinu mõtted antud teemal!

2 thoughts on “Kas parem on rohkem või vähem?

  1. Väga mõtlemapanev postitus. Tunnistan, et päris just sellest vaatenurgast ei olegi mõelnud.
    Ma olen seda siiski mõelnud paljude muude asjade vaatenurgast (miks on tihti asjad pakendatud nii, et ma ei saa pakendiga midagi edasi teha ja näen, et reostan. Samas pole asi, mida peaks nii pakendama. Ma hea meelega ostaks ka koera krõbinaid nii, sest mul on olemas kodus eraldi asi nende hoidmiseks.

    Mänguasjade osas olen tihti jätnud ostmata, sest need tunduvad mulle mõttetud. Mul on labrador (käisime ka sinu juures koertekoolis Monaga oma 5.5 aastat tagasi) ja on tekkinud konkreetsed asjad, mis talle väga meeldivad ja tegelikult ei eelda üldse “koeramänguasja”. Nt peitus. Peidame suvalise asja ära, nt kasvõi laste karviku, mis neile rõõmu ei paku ja koer naudib. Meil tekkis ka mõni aasta tagasi majja teine koer – krants, kelles on puudliverd, ja kes samamoodi naudib seda mängu. Ka mulle endale väga sellised rebimise mängud kahe koeraga ei meeldi, sest nad kipuvad siis ikkagi tundma end kõrvalejäetuna. Ikka tahetakse sama asja vedada ja sama inimesega. Isegi kui on kaks ühesugust asja. Samas see peitus on pikka aega põnev ja see koera rõõm kui ta üle leiab ja saab selle sulle tuua ja kiita on lihtsalt meeletult äge.
    Teine mäng, mis samamoodi jalajälje väikese hoiab ja tihti ei vajagi eraldi väljaminekut, on palli viskamine. Meie poolpuudel võib teha seda 24 h ja on täiesti väsimatu. Samamoodi pakub see otsimisrõõmu, sest vahel viskame nii, et nad kohe ei näe ja siis nad otsivad seda aiast. Meie kasutame selleks tennispalle, mis ühest asutusest sooviti ära visata (sest ei näinud piisavalt uued välja), kuid millel tehniliselt midagi viga pole.
    Kui rääkida koeravõtmisest, siis see vist on alati veidi keeruline teema. Ressursside mõttes oleks ju nt parem kui võtaks koera varjupaigast, sest koduta loomi on nii palju. Samas, poolpuudel, kes meile jõudis, sest omanikud beebiga koer enam ei tahtnud, on olnud paras väljakutse. Kui koertekoolis poleks käinud, siis oleks nii mõnegi teema puhul jäänud hätta. Meil õnneks oli väikesed probleemid, mis järjekindal positiivse suunamisega on saanud ilusti lahendused, kuid uuesti ma juba suuremat koera eelneva pagasiga võtta ei tahaks. Seega ühelt poolt on see, et ootame ja soovime tõupuhtaid koeri mõneti ju vale, sest need justkui võtaks nende teiste kohad eest ja ressursse läheb ka rohkem, teisalt… Lastega peres ma muud lahendust vähese koerakogemusega kunagi ka soovitada ei julgeks.
    Mõtteid oleks veelgi, aga siis läheb kommentaar vist sama pikaks kui postitus. Igal juhul väga hea postitus.

    Igal juhul saadame Monaga tervitusi (ja oleme väga tänulikud, et tookord koos õppimas käisime, sest täna on seetõttu mõnes teemas ikka palju lihtsam (nt jalutamine on koeraga nauding mitte enam tsirkus nagu koertekooli tulles oli 😀. Aitäh!)

    1. Aitäh, Maris! Mul on hea meel, et minu koolitustest oli teile abi. Tervitan Monat, süga teda kõrva tagant ja sabajuure juurest! See võiks talle meeldida 🙂

      Just, vähem ressursse nõudvaid mänge on võimalik välja mõelda. Loomulikult on osadel puhkudel tähelepanu rohkem vaja pöörata koerale ja ei tasu teda üksi mängima jätta, aga meie mugavus tuleb alati millegi arvelt.

      Olen Sinuga nõus, et koeravõtu teema on delikaatne ja väga mitmetahuline. Ometi leian, et sel teemal tuleks arutleda mitte ainult pereringis vaid ka laiemalt. Esimene eesmärk võiks olla ehk see, et koerasõbrad võiks teha otsuseid laiemalt kaalutledes, mitte vaid emotsiooni põhjal – “ta on nii nunnu”. See ei tohi tähendada, et mõistame hoobilt hukka mitmekoerapidajad, aga MIKS on vaja ja millal ja millist mõju avaldab, see on huvitav küsimus.

Vasta Hea Koer-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga