Treenimisoskuste õpituba

Käitumise treenimine positiivse kinnistusega.

Treenimisoskuste õpitubades  saab iga huviline õppida käitumise ja treenimise/ õpetamisekohta.  Iga õpituba käsitleb käitumise muutmist veidi erineva nurga alt. Oodatud on nii loomaomanikud, -treenerid, veterinaarid kui inimeste õpetajad, treenerid ja füsioterapeudid.

Aitame osalejatel mõista, kuidas käitumine kujuneb ja muutub. Aitame mõista, mida ütleb käitumisteadus nende seaduspärade kohta ning kuidas me oma soove ellu viies peaksime käitumise seaduspäradega arvestama. Olgu selleks õppijaks siis koer, inimene- suur või väike, formaalses või mitteformaalses keskkonnas – või ka me ise, keda me pahatihti õppija rollis tähele ei pane.

Õpitubadest saad teadmised kogu eluks. TÕT-s pakutav info lähtub käitumisteadusest, mida seni pole väga laialt avalikkuses populariseeritud, ent mis suudab meie ja meie lähedaste igapäevaelu oluliselt ilusamaks teha.


Treenimisoskuste õpitoad 2019 aasta 1. poolel

TÕT toimub kord kuus neljapäeviti kl 18-21. Osalejaid ühes õpitoas kuni 18. Treenimisoskuste õpitubasid viivad läbi Lea Tummeleht  ja Kristina Mägi.
NB! Treenimisoskuste õpitubades osalevad inimesed ilma koerteta.

Treenimisoskuste õpitoad toimuvad sarjana kuni maikuuni. Iga õpitoa hind on 30€ osalejale. Kui soovid registreeruda kõigisse õpitubadesse korraga, siis on hind 120€ (säästad 30€)

1. Mis on käitumine (17. jaan)

Sageli näeme käitumist läbi hinnangute: viisakas-ebaviisakas, osav-koba jne. Kuidas oleks vaadata käitumist kui kõike, mida elusolend teeb?Milliseid sagedasemaid vigu me teeme, kui soovime kellegi käitumist muuta – olgu see siis abikaasa, laps, töökaaslane, koer või kass? Kuidas nende käitumist muuta? Kuidas saavutada seda, mida me tegelikult soovime? Millest alustada?

2. Nõudmised. Kuidas aidata õppijat järgmistele tasemetele? (14.veeb)

Kas oled olnud frustreerunud, kuna õppija jääb ühes punktis lihtsalt toppama? Kas oled olnud olukorras, kus õppija ei saa ülesandest aru, kaotab huvi või “keeb üle”?Miks on treeningus ja õpetamisel nii oluline seada õigeid, õppija suutlikkust arvestavaid nõudmisi? Kui me oskame õigeid nõudmisi seada, siis saab ka õppija liikuda edukalt edasi.

3. Tagajärjed. Kuidas kinnistus ja karistus mõjutavad käitumist? (14. märts)

Kuidas tagajärjed, mida loome inimestest ja loomadest õppijatele, mõjutavad nende käitumist? Mida teha, kui tahame teatud käitumist täpsemaks ja tugevamaks muuta? Mida teha, kui tahame mõne käitumise kadumisele kaasa aidata?

4. Käitumisahelad. Kuidas siduda varem treenitud käitumisi pikemaks jadaks? (11.aprill)

Mis on käitumisahelad? Miks on oluline neid ära tunda osata? Miks on oluline ahela osi eraldi treenida? Kuidas neid osi omavahel kokku panna? Kus asjad treeningu käigus valesti minema kipuvad?Neist asjust räägime 11. aprillil toimuvas õpitoas.

5. Vihje. Kuidas õppija teab, millist õpitud käitumistest sooritada? (9. mai)

Me tahame, et meie koerad oleksid kuulekad. Tahame, et koerad reageeriksid meie esimese “käskluse” peale ja kui nad seda ei tee, siis peame neid domineerivateks, isepäisteks, sõnakuulmatuteks, lollideks.
Samuti tekitavad inimeste maailmas segadust nö “sõnadetagi” või “vihjamisi öeldud” ootused.
“Sõnakuulmatuse” põhjused on nii loomade kui inimestega suheldes sageli selles, et “treener” pole osanud vihjet õigesti õpetada, pole loodud omavahel suhtlemiseks selget keelt.
Hästi toimivad vihjed on käitumise alustamist lubavad signaalid. Nad on nagu roheline tuli valgusfooris, mis lubab jalakäijal teed ületama hakata.


Registreeru Õpitubadesse siin