Author: Hea Koer

Kas koer sobib sinu lemmikuks?

Published on by Hea KoerLeave a comment

Käesolev on kokkuvõte 7.06 peetud loengust Eesti Loomakaitseseltsi Facebooki lehel.

Sellele küsimusele vastamiseks on tohutult võimalusi. Käesolevas loengus rääkisin palju koerte vajadustest ning sellest, mida see inimese jaoks tähendab. Koerte vajadustest rääkides lähtusin Linda Michaels’i Koerte vajaduste hierarhia skeemist, (mis põhineb Abraham Maslow skeemil) mille Laura Kiiroja ja Maarja Tali on tõlkinud eesti keelde.

Millele pöörata tähelepanu, kui tekib mõte “Äkki võtaks koera?!”

  1. Kas näed koera vajaduste rahuldamist kui hädavajalikku komponenti koeraga koos olemisel?
  2. Kas näed seda pigem nagu rasket kohustust või võimalust õppida tundma seda intelligentset, seltskondlikku looma? Võimalust looma temaga sügavat ja usaldavat suhet?
  3. Kas sa oled valmis tegema oma ajakavasse muutusi, et su koer saaks piisavalt treeningut, suhtlust sinuga ning liikumist erinevates keskkondades?
  4. Kas sul on rahalisi ressursse koera ravimiseks, vaktsineerimiseks?
  5. Kas sul on ressursse, et võimaldada oma koerale head ja koerasõbralikku koolitust?
  6. Kas sul on ajalist ressurssi ning vaimset ressurssi, et õppida koerte käitumise, õpetamise kohta, et saada päriselt aru, kuidas looma käitumised kujunevad ning kuidas neid mõjutada? Kas oled valmis muutma vajadusel oma varasemaid arusaamu, et tagada koera heaolu?
  7. Kas oled valmis oma kodus ajutisteks või püsivateks ümberkorraldusteks, et tagada kutsika kasvamisel turvalisus ja vältida probleemkäitumiste tekkimist? Näiteks paned kingad koridoripõrandalt ära, katad elektrijuhtmed jne või kindlustad aia, ehitad selle kõrgemaks jne.
  8. Kui sul on kodus lapsed, siis kas sul jätkub jaksu, kannatlikku meelt ja oskust, et õpetada oma lapsi koeraga kannatlikult, austavalt ja sõbralikult suhtlema? Kas sul jätkub jaksu ja kannatlikku meelt ning oskusi, et õpetada koera laste juures rahulikult ja sõbralikult käituma?
  9. Kas tunned, et koerata elamine on muutunud sinu jaoks talumatuks?

Iga koera vajadused vajavad rahuldamist. Siin välja toodud mõned

Iga koer on unikaalne. Nii nagu lapse sünnil – sa ei tea, kes temast kasvab. Nii ei tea sa täpselt ka seda, kelle saad, kui kutsika endale koju võtad. Sa pead olema valmis selleks, et see koer, kes sinu ellu tuleb, erineb oluliselt sinu unistustes kujutletud koerast. Ta võib olla lõputult hakkaja ja julge, lõppematu energiaga alati valmis midagi uut välja mõtlema, alati valmis midagi uut korraldama. Oled sa selleks valmis? Ta võib olla aga ka erakordselt tundliku natuuriga, kes vajab palju aega harjumiseks ning palju kannatlikkust, et luua usaldus maailma ja inimeste suhtes. Kas oled selleks valmis? Ja ta võib olla väga hästi tasakaalus – valmis midagi ette võtma, kui olete koos õue minemas, ent on rahulik siis, kui te kodus unelete. Kas võtad aega, et oma kutsikale neid oskusi õpetada?

Iga koer on intelligentne. Iga koer vajab võimalust oma ajusid kasutada, õppida erinevaid käitumisi, probleeme lahendada. Kui inimene neile tööd ei anna, siis leiavad nad sageli ise erinevaid võimalusi oma liigse energia kasutamiseks. Näiteks võivad nad kaevata maast üles lillesibulaid ja peenraid või avada külmkapiuksi ning süüa öösel külmkapp pooltühjaks. Kas oled valmis koerale koolituse näol ajutööd pakkuma? Kas oled valmis temaga koos aega veetma?

Iga koer vajab seltskonda. Sõltumata sellest, kui pingelised su päevad on ja kui väsinud sina töölt tulles oled, su koer ootab sind ning on terve päeva puhanud, et sinuga koos toredaid asju ette võtta. Koer ei saanud valida, kas kolida sinu juurde. Sina valisid koera enda koju võtta. Seega, sina vastutad, et koer saaks liikuda, sinuga suhelda, mõnede teiste koertega suhelda.

Iga koer vajab turvatunnet. Sina oled oma koera jaoks olulisim isik. Sa oled ainus, kellele koer saab loota, kui juhtub miski, mis tema turvatunde kõikuma lööb. Ükskõik, kas kutsikaeas või täiskasvanueas. Kas kaitsed teda? Kas ta saab sinu peale loota?

Iga koer vajab liikumisvõimalust, uudsust ja võimalust suhelda oma liigikaaslaste ja teistest liikidest olenditega. Koerad vajavad vastavalt oma tõule ja tüübile piisavalt liikumist ja võimalusi uudseid olukordi ning kohti uurida. Keskkonna rikastamine kuulub vältimatult koera hea hooldamise juurde.

Sinu vastutus koera ees

Vali kasvatajat hoolikalt! Uuri sind huvitava tõu tervise kohta, uuri, kas kasvataja on teinud terviseuuringud, uuri, mida kasvataja tõu ja selle pesakonna juures oluliseks peab? Uuri ka elu kohta, mida kutsikate ema tiinuse ajal elas, kas seal oli stressirohkeid sündmusi – see jätab ka kutsikatele jälje. Vaatle kutsikate ema käitumist. Uuri samuti seda, milliseid kogemusi pakub kasvataja kutsikatele enne loovutamist.
Kui kutsikat tahetakse “maha parseldada” enne 7. elunädalat, siis see peaks olema tõsine ohumärk! Selles vanuses kutsikad peaksid olema oma pesakonnaga.

Varjupaigast koera võttes räägi varjupaiga töötajatega, külasta koera mitmeid kordi, vii teda jalutama, mängi, tegele. Nii saad temaga tuttavaks, saad teada, kas te vastaestikju üksteisele meelditte. Arvesta, et osadel varjupaigakoertel on selja taga traumaatiline minevik, mis võib mõjutada tema käitumist.

Igasuguse suhtluse ja treenimise baasiks on usaldus. Usalduse esimene aste on teadmine, et mina ei tee sulle haiget ja sina ei tee mulle haiget. See on oluline nii treenimismeetodite valikul kui igapäevases suhtluses. Edasi, tugevam usaldus võib aga olla nagu turvavõrk, mis kannab ka siis, kui asjad ongi ebakindlad. Oleme alati raskustest läbi tulnud, tuleme ka sel korral.

Usaldus hõlmab ka treenimismeetodite ja treenimisvahendite valimist. Tänapäeval on laialt kättesaadav info positiivsel kinnistusel põhineva koolituse suhtes. Hari ennast ise! Ära oota, et treener ütleks sulle iga sammu ette. Suurema osa oma ajast veedad sa koeraga kahekesi. Oma otsused pead ise tegema.

Osad treenerid ei tunne hästi õppimisteooriat. Sinu koer ei peaks seetõttu kannatama. See on ka sinu vastutus! Ära kasuta treenimisvahendeid ja -võtteid, mis teevad koerale haiget või hirmutavad teda.

Humaanne treening on võimalik nii mõrtsukvaalade, elevantide kui lõvidega. Kas tõesti tundub tõsiseltvõetav väide, et iga koeraga ei saa positiivsel kinnistusel põhineva treeninguga tulemust? Need, kes väidavad, et mõnd koera(tõugu) tuleb karistada, ei valda tänapäevast infot õppimisteooria kohta ega tänapäevaseid treenimisstrateegiaid, samuti on küsimus eetilistes põhimõtetes. Ja sõltumata sellest, kui teadlik on su koolitaja, vastutad lõppeks ikkagi sina oma koera ees ja sina elad temaga järgmised 12-15 aastat koos, mitte su koolitaja. Kellel on rohkem kaalul?

Kas sul on koera VAJA?

Kui suur auk on sinu hinges, ajas, ruumis, mis täitmist vajab? Kas see on koerakujuline SUUR auk? Või on see väike igavuse auk, mida on lihtne täita filmide, raamatute, kokkamise või muuga?

Võta koer ainult siis, kui koerata elu väljakannatamatu tundub.

Nina õnn
Stressis koer, Ei

“Ei!” Kas jah või ei?

Published on by Hea KoerLeave a comment

“Ei” on huvitav sõna. See ütleb, et miski ei ole midagi. Ei ole õige vastus, ei ole õige käitumine, ei anna soovitud tulemust, ei ole olemas. “Ei” nullib ära me mõtted, plaanid. Halvemal juhul ka algatusvõime, enesehinnangu ja usu elusse ja inimestesse.

Ometi on üldlevinud arvamus, et lapsed, koerad ja ka alluvad peavad seda kuulma, et nad hakkaksid paremini tööle. Et noored õpiksid, et elu pole ainult lust ja lillepidu. Et kaasad saaksid aru, et see, mida nad teevad, pole piisav. Tuleb rohkem teha, tuleb püüdlikumalt sooritada jne.

Muidugi, ilmselt on üpris raske “ei” ütlemisele täielik nulltolerants kehtestada. See on ilmselt kõrgema taseme teadveloleku ülesanne. Enamik meist seda igapäevaelus ei suuda. Ometi aitab juba suurem teadlikkus keelamise ohtudest seda mõnevõrra vältida.

Miks “Ei” Hea Koera programmis pole?

Inimese pärast

Näed kutsikat trepist üles ukerdamas, kuigi see on talle keelatud. Sa ütled “Ei” ja tood ta sealt alla. Natukese aja pärast on ta aga uuesti trepil tagasi. Kõik kordub. Viiendal korral su hääletoon muutub tüdimuse tõttu kurjemaks ja veidi järsemaks. Kutsikas ehmub, vaatab sinu poole ja eemaldub trepist. “Töötas! Lõpuks ometi hakkab mõjuma,” rõõmustad. Kui kutsikas järgmine kord esikäpad trepile paneb, röögatad jälle “Jäta! – EITOHI!” Ka seekord läks kutsikas trepilt minema ja rohkem ta enam trepi lähedale ei lähe. Patsutad endale mõttes õlale. “Hästi! Töö tehtud. Edukalt! Kutsikas on õpetatud trepile minemast!”

Mis hind sel võidul on? Milliseid harjumusi sina endas kultiveerisid?

Käitumisteooria ütleb, et korduvad need käitumised, mis saavad käituja jaoks soovitud tagajärje. Edukas keelamine kinnistab sinu keelamiskäitumist. Mis tähendab, et sa teed seda järjest suurema tõenäosusega järjest kasvava sagedusega. Käitumise seadused on loodusseadused nagu gravitatsioon vms. Sa võid mitte uskuda, mitte tahta, aga see on nii sellegipoolest.

Mis sellest on, et sinu keelamiskäitumine kinnistatud saab? See muudab sinu suhtlemis-/ õpetamisstiili. Sa hakkad rohkem ja rohkem keelamisele lootma. Tulemuseks on vähem hoolikat õpetamist ja rohkem keelamist. Ja kui keelamine tasakesi öeldes ei tööta, siis keerad häält valjemaks, lisad kulmukortsutuse, lisad paar sammu keelatava poole jne jne.

Mis hind sel võidul kutsika jaoks on? Mida kutsikas õppis?

Photo by Matthew Foulds on Unsplash
foto: Matthew Foulds / Unsplash

Miks keelamine kutsikate puhul tavaliselt töötab? Rääkimine ei tähenda vaid sõnu, mis voolavad ühtlaselt ja vaikselt suust välja. Rääkimisega kaasneb kehakeel, miimika, intonatsioon, keha liikumine. Kui sa näed kutsikat tegemas midagi keelatut, mida on vaja koheselt katkestada, siis mõjutavad su käitumist erinevad asjaolud. Ajaline surve katkestada käitumine kohe ja kiiresti, paneb meid tavaliselt liikuma kutsika poole. Sageli on need paar (ähvardavat) sammu, kummarduma ja sirutama käsi kutsika poole. Asja kiireloomulisus paneb paljusid meist häält tõstma. Kui tegemist on veel nö pahandusega, nt kingade närimine vms (see on tegelikult “pahandus” ainult sinu peas! Kutsika jaoks on see lihtsalt üks mõnus tegevus), siis kortsutad kulmu.

Pane see kõik kokku ja kujutle, kuidas see kõik väikesele loomalapsele paistab? Üpris hirmutav. Üsna sarnane sellele, mismoodi multikates pahalased väikesi peategelasi hirmutavad. Hirmutamine. See töötab, sest see on hirmus, sest see tekitab ohutunde. Kas hirmutamine tuleb kasuks teie suhtele? Kas sa tahad, et su koer sind kardaks?

Üks SUUR oht on “Ei” puhul veel. Hirm üldistub. See võib üldistuda sinu kodutrepilt kõigile treppidele. Kui sul on suur koer, siis võid sellega ise väga hädas olla. Kui sul on väike koer, keda füüsiliselt tassida jõuaks, siis võib selline tassimine tema psüühikat negatiivses suunas mõjutada, kuna ta leiab end pidevalt uutesse kohtadesse asetatuna. See hirm võib kleepuda ka sinu külge, sest sina oled ohu allikaks. Kuhu see hirm veel kleepub ja laieneb, seda näed alles hiljem. Tahad riskida? Parem mitte.

Pikem ülesanne, mille juurde soovitan sul pärast artikli lõpetamist tagasi pöörduda, eriti kui jätkuvalt arvad, et hirmutamine ja keelamine peavad mingil põhjusel su repertuaari kuuluma.

Kui sa soovid, et su koer sind (vahel) kardaks, siis miks? Kas sa kardad, et muidu ei suuda sa koera käitumist kontrollida või mõjutada? Kas sa tahad, et teie suhe põhineks hirmul? Et koer teeks seda, mida ütled seetõttu, et muidu juhtuvad tema jaoks hirmsad asjad? Kas sa tahad, et ta elaks sinu kõrval 15 aastat teadmises, et vahel võid sa kohutavaks monstrumiks muutuda? Ega tema ei tea täpselt, miks või kuidas need muutused sinus toimuvad. Ta teab ainult, et vahel juhtub… Mõnele koerale sellest piisab, et kroonilist stressi kogeda.
Kas sinu arvates on eetiline tekitada tahtlikult ja sihilikult hirmu tundvates ja intelligentsetes elusolendites nagu koerad (ja inimesed)?

Kuidas “Ei” taustamüraks muutuda võib?

Miks keelamine hiljem enam hästi ei tööta? Kui kutsikas kuulas üpris kenasti sõna, siis teismelised enam nii meeleldi “sõna ei kuula”, st nad ei tee seda, mida palud neil teha. Kui keelad teismelist, siis vaatab ta sulle ehk otsa ja “laseb vilet” ning tõenäoliselt teeb edasi seda, mis talle meeldib. Mida nüüd teha? Saad muidugi lisada rohkem ähvardavaid mitteverbaalseid elemente, ent jällegi jõuame välja hirmuni.

Aga… Kutsikas kasvab ja näeb ka olukordi, kus inimene korrutab “Ei! EI!”, ent ebameeldivat ega meeldivat tagajärge ei järgne. Algab harjumine “Eieiei”-ga. Ja lõpuks mõistavad paljud koerad siiski, et nad on sinust kiiremad, osavamad. Sa ei saa teda kätte, et võtta ta suust ära keelatud ese. Pigem ennustab keelamine mõne koera jaoks mängu – nüüd tuleb ta mind taga ajama ja ma saan teda jooksutada! See ajab inimesi väga närvi, aga koer on saanud seda õppida tänu meie käitumisele. Mida siis nüüd teha? Kuhu edasi? Kui karmiks edasi? “Shoot the dog”?

Mida “Ei” õpetab?

“Ei” ütleb, et midagi ei tohi teha. Mida aga selle asemel teha tuleks, seda keelamine ei õpeta. Kujutle, kui sulle öeldaks: “Ära istu seal niimoodi!” Kas ma ei tohi seal istuda või niimoodi istuda või üldse mitte istuda? Aga mida ma siis selle asemel tegema peaks? Vastuseks kõlab sageli: “Kõike muud, aga mitte seda.” Kas tõesti kõike muud? Ilmselt mitte. Aga kust peaks koer teadma, millised on vastuvõetavad alternatiivid?

Kuidas õppija peaks teadma, millised sinu kujutlused vastuvõetavast käitumisest on?

Mida õpetada? Kuidas vältida tarbetut keelamist?

Õpeta koerale soovimatu käitumise asemel alternatiivne lubatud käitumine ja/ või kohanda keskkonda. Näiteks õpeta talle, et sinu kojutuleku puhul tervitamine toimub põranda lähedal. Sa kükitad maha, hoiad sõrme kaelarihma vahel ja sügad koera, laskmata tal üles hüpata, ent pakkudes siiski hellust ja lähedust, mida ta vajab. Ja kui ta soovib sulle trepist üles järele tulla, siis on mõistlik panna trepi ette värav, et ta ei saaks seda teha. Ilma läbirääkimiste ja hirmutamisteta. Ühtlasi on siin tarvis teda õpetada ka mõnusalt üksi aega veetma.

Kui tahad ikkagi vihjet “Ei” kasutada, siis peaks see olema mitte ähvardus, vaid vihje. Vihje, millele vastamise järel tuleb koerale tasu. Praegu sooritatav käitumine sulle tulu ei too, aga kui selle käitumise lõpetad, siis seal, eemal, saad teha üht teist asja, mis sulle tulu toob!

Kas see ei tekita olukorda, kus koer proovibki ainult keelatud käitumisi, et tähelepanu saada? Jah, see võib juhtuda, kui keelatud käitumised ongi ainsad, kus sa koerale tähelepanu pakud. Kui sa aga annad talle piisavalt seltskonda, mõttetööd ja füüsilise liigutamise võimalusi ka muul ajal, siis see ilmselt nii pole.

Kodukoera põhikoolitus

Kodukoera põhikoolitusest saad teadmised ja oskused, et oma koera käitumist juhtida teda konstruktiivselt õpetades, mitte keelates. Kui valid keelamise asemel õpetamise, siis saad liituda grupiga soodushinnaga! virtual.heakoer.com/kodukoera-pohikoolitus1

Liitu juba 11. mail algava Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga alustava grupiga!

hea töö- hea palk

Eriolukorras ei saa koera koolitamata jätta!

Published on by Hea Koer

Kevad on alati olnud hea aeg kutsika võtmiseks. Tavaliselt. Ilmad on ilusad, päike paistab. Õues on elu. Kutsikas näeb igal jalutuskäigul midagi uut ja põnevat. Ja siis tuleb suvi ja saab perega maale minna. Või loodusesse aega veetma. Idüll!

Kujutluses on läbi kuuselatvade paistvad soojad päikesekiired, linnulaul, roheline muru. Ja kutsikas! Kutsikas, kellega käid kutsikakoolis, tänu millele oskad kutsikale erinevaid eluks vajalikke oskusi õpetada. Sellele rõõmsale väiksele kutsikale, kes tunneb huvi kõigi mööda lendavate liblikate, tuules liikuvate lilleõite ja maale laskuvate lindude suhtes.

Praegu, eriolukorra ajal võetakse endiselt kutsikaid. Aga ma olen ka juba lugenud mitmetest kirjadest huvi “reaalis” algavate kutsikakoolide suhtes. Justkui virtuaalis toimuv kutsikakool ei täidaks eesmärki.

Ilmselt tahad, et su kutsikas oleks rõõmus ja rahul ning ei muudaks oma aktiivse tegutsemisega su kodu tohuvabohuks. Esialgu sellest piisab. Inimesele. Aga kutsikale mitte. Kutsikale on vaja õpetada oskusi eluks.

Koerakoolituse eesmärk

Kui sa plaanid minna koerakooli, siis tasub teha eeltööd. Uuri oma tuttavatelt koolitaja ja koolituse kohta! Uuri arvustusi! Kas koolitaja oli sõbralik, toetav, kompetentne? Kas koer õppis seda, mida öeldi, et ta õpib? Kas koer nautis õppimisprotsessi? Aga koeraomanik? Kui põhjalikult on koolitaja koolitusprogrammi üles ehitanud? Millistest põhimõtetest lähtub? Lihtne on valida koolitust hinna järgi. Kõige soodsam sobib… Aga kas tegelikult sobib?

Kui mõistlik on maksta 10-20 eurot tunnist selle eest, et kutsikale tund aega teisi kutsikaid näidata ja neil mängida lasta ilma mingit pikaajalist olulist lisaväärtust saamata? (NB! Hooletult ja läbimõtlemata läbiviidud mängutundides võib ette tulla intsidente, mille tagajärjed võivad olla väga kurvad ja mille tagajärgi pead kogu kutsika edasise elu lappima.

Hind

Hind on kahtlemata oluline kriteerium. Väiksem number tundub parem. Kasulikum. Aga enne, kui vajutad nuppu “Maksan”, tasub mõelda, mille eest sa maksad? Kui palju on teadmisi ja oskusi, mis sind kogu koera elu jooksul edasi kannavad? Kui palju on SISU?

Mõned sõnad müüvad rohkem – “lõbus”, “trikid”, “kerge” jne. Kes ei tahaks lihtsamalt läbi saada. Aga koera koolitamine, talle eluks vajalike oskuste õpetamine ei pruugi olla kerge. Ja treenimisoskuste omandamine ei pruugi ka olla kerge. Kuigi üsna lihtsasti mõistetav võib olla see, mida teha vaja.

Mõnel kursusel saad juhiseid “pane koer istuma, selleks tee nii…”. Aga kõigile elusolenditele ei sobi ühtmoodi lähenemine. Iga õppija on ainulaadne!

Mõnedel teistel (sh minu) koolitustel saad aga tööriistad. Erinevad võimalused, kuidas koerale käitumisi ja vihjeid õpetada. Kuidas kutsikat inimeste maailmas leiduvaga harjutada. Samu põhimõtteid on vaja sageli ka täiskasvanud koerte puhul kasutada.

Ma olen oma kursusel osalejatele nö kaasteeliseks. On kursused, kus on kirjalikud materjalid, on videod. Samuti on Zoomi kohtumised. Ja siis iga tunni järel teevad koeraomanikud kodus videoid oma treeningutest, millele mina annan tagasisidet. Kirjalikult. Lisaks ka suuliselt Zoomi kaudu. Zoomis tekivad meil aga sageli väga huvitavad vestlused erinevatel koeratreenimist puudutavatel (teoreetilistel) teemadel. Need teemad on eranditult osalejate poolt tõstatatud. Sügavust on veebikoolitustel palju rohkem!

Kutsika areng ei oota

Me ei saa panna kutsika ja noore koera arengut ja õppimist pausi peale, kuni eriolukord lõppeb. Seetõttu julgustan Sind tulema kutsikaga kooli – kas Kutsikate eelkooli või Kodukoera põhikoolitusse kohe. Kutsikate eelkool ja Kodukoera põhikoolitus algavad 4. mai õhtul.

Ka edasijõudnute koolitused algavad järgmisel nädalal. Kodukoera põhikoolituse 3. moodul algab 6. mail kl 9.00 ja Kodukoera põhikoolituse 2. moodul 6. mail kl 17.00 Zoomi tunniga.

Liitu meiega! Siin leiad võimaluse kursusele tulla ning siin on ka lähem info: virtual.heakoer.com

Ära pane koera ootele! Just nüüd, eriolukorra ajal vajab ta sihipärast mõttetööd, mida Hea Koera koolitustelt saad!

Kevad
Treenimisoskuste õpituba

Treenimisoskuste õpituba käitumisest 15.01

Published on by Hea Koer

Juba ülehomme, kolmapäeva õhtul paneme Lea Tummelehega jälle seljad kokku ja alustame Treenimisosksute õpitubade (TÕT) uut hooaega.

Sel korral on Treenimisoskuste õpitoa teemaks käitumine. Me ei arutle selle üle, kes kui viisakalt käitub. See on hinnang kellegi käitumisele. Kui me tahame õpetada teatud käitumist või tekitada harjumust (kindel käitumismuster, mis ilmneb teatud vihje peale usaldusväärselt), siis on meil vaja teada, mis see on, mida me täpselt treenida tahame. Kuidas see välja näeb, mida me ootame? Mis selle käitumise sooritamisel takistuseks võib saada? Kuidas seda soovitud käitumist tugevamaks teha saaks?
Ja nüüd tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult me põgusalt uurime ka hinnanguid käitumisele, sest hinnanguid anname me kergesti ning käitumise muutmise puhul on see oluline teema.

Miks Treenimisoskuste õpituba?

TÕT on õppimiseks väga hea keskkond, sest siin puuduvad need õppijad, kelle käitumist sa päriselt muuta tahad. Läbi kõigi nende aastate, on iga õpituppa tulnud inimene otsinud lahendust mingile probleemile oma koeraga, lapsega, õpilase või patsiendiga. Pea igal osalejal on olnud mingi akuutne probleem, millele ta lahendust tahaks. Kui me nüüd peaksime õppima, kuidas kõnealust probleemi lahendada ja samaaegselt õpetaks oma õppijat, siis oleksime oma õppijaga sama pulga peal. Õpetajana peaksime aga õppijast ikka paar sammu ees olema! Sõna pedagoog tuleb kreeka keelest παῖς (paîs) “laps” +‎ ᾰ̓γωγός (agōgós), “juhtima” . Ehk siis pedagoog on keegi, kes last juhib. Juhtida saad aga siis, kui tead, kuhu poole. 

Veel üks häda on selles, et proovides oma probleemi lahendada, kordame samu käitumismustreid, mis pole meid soovitud tulemuseni viinud. Miks peaks nüüd, kaheksateistkümnendal korral? Ehk oleks tarvis midagi muuta, aga mida? Vaatame oma probleemile otsa kogu aeg sama nurga alt. Kui vaatenurka muuta, paistaks kogu probleem veidi teistsugune. See avardab ka meie võimalusi ja vahendeid probleemiga toime tulemiseks.

Treenimisoskuste õpitubades vaatame probleeme teise nurga alt. TÕT osalejad saavad taustainfot käitumisteaduste valdkonnast, saavad oma kogemuse üle mõtiskleda, aga saavad ka praktilisi harjutusi tehes käitumise muutmise vallas kätt proovida.

Lühiülevaade sellest, mida me TÕT-s teeme?

Iga õpituba erineb teisest vähem või rohkem, ent igas õpitoas on olemas läbivad elemendid. Kui sa tuled õpituppa, siis esmalt saad võtta veidi teed ja suupisteid. 🙂 Me alustame teoreetiliste teadmistega, et selles konkreetses õpitoas tehtavad praktilised harjutused ära raamistada. Tavaliselt teeme ka teoreetilise osa vahele väiksemaid praktilisi harjutusi. Õpitoa teises pooles toimub aga treenimine väikestes gruppides. Igal grupi liikmel on oma roll, nii et kellelgi pole aega istuda käed risti ning jalg üle põlve ja hinnata kriitiliselt treeneri tegevust mõeldes “kui mina treener oleksin, siis teeksin kõike hoopis osavamalt!” Ei tasu muretseda. Iga treener teeb oma treenimisotsused ja maailmas võib olla lõpmatu hulk õigeid valikuid!

Mida sina TÕT-s teha saad?

1) Sa saad proovida, kuidas on treenida/ muuta inimese käitumist ilma rääkimata. Pole vaja lakkamatult seletada ja juhendada. On vaja märgata ja selget ning ühemõttelist positiivset tagasisidet anda. On vaja planeerida ja plaan õppijast sõltuvalt paindlikult ellu viia.

2) Sa treenid käitumist, millel pole mingit emotsionaalset pagasit. See tähendab, et saad harjutada käitumise muutmist ilma selle stressita, et mis juhtub siis, kui see kõik välja ei tule… Võib ehk kõlada uskumatu, ent mida rohkem sa millegi tuksi mineku pärast kardad, mida rohkem sa klammerdud selle külge, mida vaja oleks, seda halvemaid treenimisotsuseid sa teed, sest keskendud eesmärgile ja mitte õppijale.

No näiteks, kujuta ette, et pead 2-aastase põnni autosse panema, et kogu perega metsa minna. Ja tema sel hetkel ei taha. Ja tundes teda, et järgmised 10-30 minutit ei taha. Seda väljendab ta muidugi häälekalt ja kehaliselt virtuoosselt vingerdades. Kui me nüüd hakkaksime treenima last autosse minema ilma kisamata (mis on tavaliselt inimeste soov) samal ajal ise õppides kuidas ikkagi käitumist muuta, siis on väga tõenäoline, et tänu varasemale (mõlema poole) emotsionaalsele pagasile ei tule sellest midagi head välja. Kuidas emotsioonid õppimist mõjutavad ja kuidas muuta emotsionaalseid vastuseid, see on 3. õpitoa teema.

3) Sa saad kaasõppijailt hindamatut tagasisidet. Kui sa oled treener/ lapsevanem/ õpetaja, siis on sul sageli raske saada adekvaatset tagasisidet oma õpetamis- või treenimisotsuste nüansside kohta. Õpilane ei ole enamasti treeneriga päris samal tasemel, et teda aidata. See tähendab, et peaksime panustama oma oskuste arendamisele nende seltsis, kes teavad, mis on õpetamise/ treenimise puhul oluline; kes panevad tähele olulisi nüansse sinu treenimises; kes on huvitatud nii enda kui teiste kohalolijate arengust.

4) Me jagame selle suure ja olulise teema – käitumise muutmine- jõukohasteks juppideks. Pean nüüd ütlema, et esimese õpitoa järel ei ole sul veel kaugeltki selge, kuidas käitumist edukalt ja püsivalt sobivas suunas nügida. Kui vaatad treenimisoskuste õpitubade teemasid sel kevadel, siis terviklikum pilt tekib 6 õpitoast kokku. Teemasid võiks sinna lisada veelgi ja aastast aastasse need veidi varieeruvadki. Oluline on aga alustada algusest ja panna teadmistele-oskustele tugev alus.

Mõnus õhkkond

Meil on hea. Nii ongi. Inimesed on sõbralikud ja õpihimulised. Meil saab nalja ja räägitakse asjalikult ja osavõtlikult. Kui inimene on õpihimuline, siis on ta vähem hinnanguline. Ma mäletan vaid üht korda kogu oma õpitubade ajaloost (mis algas 2010), kus üks osaleja arvas, et tema õppija on tuhm ja liiga aeglane. Sai siis selgitatud, et õppija edu või ebaedu sõltub alati treenerist. See, et õppija oleks edukas on alati treeneri vastutus. Liigist sõltumata.

Kes osalevad?

Me alustasime nii, et keskendusime koeraomanikele. Aga minu suureks rõõmuks oli päris esimeses õpitoas kohal ka suurepärane, liiga vara meie seast lahkunud koolijuht ja eripedagoog Tiina Kallavus. Tema ütles, et kuigi ta paljut, mida rääkisin, teadis ju oma ala võtmes, aitasid harjutused ja kogu käitumise ning õppimise teema teise rakursi alla seadmine, leida tal uusi võimalusi ka tööks oma õpilastega. Teised osalenud õpetajad on saanud tõuke, et mõtestada ümber oma töö ja suhted õpilastega. On neid, kes on võtnud ette põhjalikuma revisjoni selles, kuidas õpilastele nõudmisi esitada, kuidas nende käitumist mõista ja mõjutada.

Lapsevanemad. Vahel näeme koeraomanikke hoopis rohkem oma laste käitumise küsimustega tegelemas. Meil on alati hea meel, kui saame laste elu veidi meeldivamaks muuta!

Meil on käinud aga ka arste ja füsioterapeute, kes on saanud ideid, kuidas patsiendiga tõhusamalt (ja patsiendile arusaadavamalt) suhelda.

Me ei diskrimineeri! Kui on huvi õppida, kuidas muuta enda või kellegi teise käitumist, siis oled väga oodatud!

Kuidas osaleda?

Kui soovid osaleda, siis registreeru, vajutades vastavale nupule ning täida ära ankeet.

Meil on veel järel viimased 2 kohta neile, kes tahavad kõigisse 6 õpituppa registreeruda.

Registreeru koolitusele

mudane koer

Mida teha, kui liikvel on koerte katk, leptospiroos ja kennelköha?

Published on by Hea KoerLeave a comment

Koerte katk

Ilmselt oled kuulnud, et eelmise aasta viimastel päevadel oli Eestis 3 koera surmapõhjuseks koerte katk. Koerte katk niitis 1980tel aastatel kutsikaid hordidena. 1990tel hakati koeri massiliselt katku vastu vaktsineerima ning 2000ndatel on katk olnud pea olematu.

Kas põhjuseks on vaktsineerimisvastaste ridade täienemine ka koeraomanike seas või milleski muus, ei oska hetkel öelda. Igatahes on selge, et nüüd tuleb jälle olla oluliselt ettevaatlikum. Samuti tuleb olla väga hoolikas, et vaktsineerimistele vahet sisse ei jääks. Kõige kindlam kaitse katku vastu on ikkagi regulaarne vaktsineerimine.


NB! Tuletan meelde, et vaktsineerimiseks peaks koer olema terve ja koer peab olema ussivaba! 10 päeva enne vaktsineerima minekut tuleks koerale ussikuur teha ning jälgida, kas usse väljaheites leidub. Kui jah, tuleb teha uus ussikuur.

Leptospiroos ja kennelköha

Tänavu pole ilma poolest veel talv alanudki. Soe talv tähendab aga seda, et koeral on võimalus ka jaanuaris “nautida kevad-sügiseid hüvesid”, muuhulgas korjata üles puuke, aga ka nakatuda leptospiroosi, sest haigustekitajad ei sure 0 kraadi juures.

Leptospiroosi tekitab algloom, mida levitavad nakatunud väikenärilised – hiired, rotid. Koerad võivad leptospiroosi nakatuda kokkupuutes näriliste uriini ja väljaheidetega, samuti võib nakkuse saada pinnalt (sh maapinnalt), mis on saastunud haigete näriliste väljaheidetega.

Leptospiroosi vastu tuleb vaktsineerida koera igal aastal. Koerte jaoks, kes liiguvad palju looduses- metsas ja heinamaadel, on selline reeglipärane vaktsineerimine eluliselt oluline, sest mõnedele leptospiroosi vormidele ei ole efektiivset ravi. Koer võib ka leptospiroosi surra.

Leptospiroosi nakatumise riski aitab alandada see, kui hoida koera hiiri püüdmast, neid suhu võtmast ning nätsutamast. Samuti tuleks koera hoida joomast lompidest, kraavidest, seisva veega tiikidest. Kui vaja, kasutada jalutusrihma ning matkadel kaasas kanda joogipudelit puhta veega.

Vahel olen kuulnud nö talupojatarkust, et kui kassiga midagi ei juhtu, siis ei peaks ka koeraga juhtuma. Liigid on erinevad. Ka organismi kaitsevõime erinevatele haigustekitajatele on liigiliselt erinev.

Kennelköha on iga-aastane nuhtlus. See on väga nakkav haigus, mis põhjustab voolust ninast ning köhatusi-köhimist. Kui su koer köhib, siis väldi kindlasti teiste koertega kokkusaamist! Kindlasti ei tohi minna koolitusele ega näitusele!

Täna avaldas Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik Facebookis postituse, kus selgitab olukorda lähemalt ning räägib lähemalt ka vaktsineerimisest. Et eksperdid on asja nii kenasti selgelt sõnastanud, ei pea ma vajalikuks seda teemat pikemalt lahti seletada. Loe kindlasti viidatud postitust või uuri EMÜ Väikeloomakliiniku lehelt!

Mida Hea Koera koolis silmas peame?

Hea Koera koolis olen alati jälginud seda, et põrandapind oleks puhastatav. Üks lühike episood kunstmurukattega treeninghallis jäigi lühikeseks just seetõttu, et ei soovinud riskeerida just eriti puudulikult vaktsineeritud kutsikate tervisega. Seda materjali pole lihtsalt võimalik korralikult puhastada.

  1. Hea Koera koolis on põrandad betoonist ning libisemise vastu on kummimatid. Kõik on kergesti pestav ja puhastatav.
  2. Kutsikate eelkooli tund on kõige varasem alati selleks, et jõuaks ruumi korralikult desinfitseerida kutsikate tarbeks, kel pole veel täielikku kaitset. Kodukoera põhikoolituses osalevad koerad, kel kõik vaktsiinid peaks juba saadud olema ning kehtima,
  3. Grupid on väikesed – 3-5 koera grupis. Kutsikate eelkoolis harva kuni 6 koera.

See tähendab, et praegu, jaanuaris, käib Hea Koera koolis 1 nädalas kuni 20 koera. Varasemalt on tihedamatel treeningperioodidel on käinud kuni 50 koera nädalas.

Koerakooli valikut tehes uuri kindlasti ka seda, kas koolil on võimalik pindu kergelt puhastada, sest korralik desinfitseerimine kohtades, kus rohkem koeri koos käib, on praegu hädavajalik!

Tähelepanu

Aeg ja tähelepanu on hinnaline ressurss

Published on by Hea KoerLeave a comment

Ma tahan, et ta teeks …

Sa tahad, et su koer kuulaks sõna. See kõik peaks olema lihtne. Sa ütled, mida ta peaks tegema ja tema teeb. Sa oled seda näinud. See on võimalik. Mõned koerad on isegi väga rõõmsad, kui nad saavad teha seda, mida ütled.

Kui aga ise proovida, siis see kahjuks nii lihtne pole. Ütled, ütled veel, ütled veel ja tunned, kuidas pulss kiireneb. Ütled veel ja hääl muutub valjemaks. No mida?!

Ega inimestega palju parem ole. Lapsed, elukaaslased, meeskonnaliikmed – sa ütled, aga nad ei tee! Eelmisel kevadel oli meil Treenimisoskuste õpitubades 5 füsioterapeuti, kes osalesid oma tööandja soovitusel, kes arvas, et teadmiste ja oskustega, mis nad õpitoast saavad, suudavad nad patsientidele paremat teenust pakkuda ja seeläbi nende paranemisele tõhusamalt kaasa aidata.

Kogemuste jagamine

Õpitubades jagavad osalejad ka oma frustreeruvaid kogemusi ning, tavaliselt õpitoa lõpus, ka ahhaa-elamusi, mida edaspidi teisiti teha.

Üks füsioterapeutidest rääkis, et talle tundub vahel, et tema hoolib oma patsiendi tervisest rohkem, kui patsient ise. Ta annab patsiendile 5 harjutust, mis on ette näidatud ja koos läbi tehtud. Ja siis tuleb patsient järgmisel nädalal tagasi ning ütleb, et ta tegi harjutusi ainult 2 korda. Arusaadavalt tuleb jätkata samade harjutustega, progressi pole.
Õpitubades harjutades sai ta aga kogemuse, mida tähendab olla õppija/ patsiendi rollis, kui sa ei tea, mida juhendaja sinult täpselt ootab. Ta sai ka kogemuse, mis tunne on “vastata juhendaja ootustele” ja sooritada harjutust pidevalt perfektselt, kui oled harjutust vaid ühe korra läbi teinud. Üks õige kordus käitumist õppides on võrreldav sellega, kui kohtud võõra inimesega ja ütled talle tere. Sa ei tunne veel kaugeltki seda inimest. Sa heal juhul aimad, kas ta on usaldusväärne või meeldiv või energiline või loid jne. Sul on ainult aimdus.

See kõik on väga loogiline, kas pole? Ja kuidas me oma elusid elame? Näitame korra ette ja tahame, et järele tehtaks (inimeste puhul). Või ütleme koerale, mida teha ja ootame, et ta seda teeks… Nagu koer oleks sündinud mõistma eesti keelt.

Selleks, et mõista, mis tegelikult toimub ja mis põhjusel, kui asjad ei lähe nii, nagu me tahaksime, on vaja osata näha ja teada ka teooriat. Kui me mõistame põhjuseid, teame, mida teadus ütleb käitumise muutmise kohta ning oskame oma käitumist kujundada vastavalt, muudame suhtluse meeldivamaks ja õppimise õppija jaoks efektiivsemaks.

Aega vähe, teha palju

Kõik võtab aega. Töö, pereelu, hobid, suhtlemine sõprade ja tuttavatega, koeraga jalutamine, koristamine, remont, uue kodutehnika valimine, selleks arvustuste lugemine jne jne. Aega vähe, teha palju.

Sinu tähelepanu ja aeg on väärtuslikud ressursid. Sa jagad seda iga päev, iga tund, iga hetk millelegi. Kui palju sa oled mõtisklenud selle peale , millist pikaajalist mõju sinu valikud avaldavad sinu elule, sinu lähedaste (sh koera) elule, keskkonnale?

Kiiruse käes vaeveldes on oluline võtta aeg-ajalt aega, et seada sihid, mõelda läbi, mida ma tegelikult saavutada tahan, kas mu igapäevane tegevus on kooskõlas mu väärtuste ja sihtidega. Kas need aitavad saavutada soovitud meeleseisundit, suhteid, tulemusi?

Tahaks, et ta teeks…

Koeratreenerina näen sageli, et inimesed tahavad, et koer kuulaks sõna. Lõpetaks kartmise, lõpetaks teiste koerte suhtes agressiivselt reageerimise. Kui ma räägin käitumise muutmise põhitõdedest ja tutvustan harjutusi, tundub seda kliendile palju olevat.

Koolitustel osalemine on ajamahukas, sest õppimine võtab aega. Tähelepanu millelgi hoidmine võtab ära võimaluse seda millelegi muule jagada. Aga me peame valima, kuhu me oma hinnalisi ressursse suuname. Koolitused on pikad, sest õppimine võtab aega. Süvenemiseks on vaja aega. Hea koolitus on see, kus õppijal antakse aega et ise leida seosed ning jõuda oma äratundmisteni.

Treenimisoskuste õpitubades osalemine võtab kevadpoolaasta jooksul aega 6×3 tundi ilma koerteta. Paljudele koeraomanikele tundub see ajaraiskamine. Käin tööl, veedan õhtu parem koeraga. Kui me aga päevast päeva kordame samu vigu ja kannatame samade probeemide all, siis kvaliteetajast saab kergesti kvantiteetaeg. Mõistlikum oleks ohverdada mõni õhtu koosolemist, et saada uusi teadmisi ja ideid, uusi vaatenurki, millest lähtuvalt võivad ka kodused probleemid lahenema hakata.

Ehk siis väike ohverdus ühe õhtu näol võib anda pikaajalisi positiivseid tulemusi.

Õpitubades osalenud räägivad

Alustame sellest, et koertekool on tegelikult inimestele. Selle sain juba kutsikakoolis selgeks. Seega treenimisoskuste õpituba on neile, kes tahavad olla paremad treenerid – loomale või lapsele. Õpituba on selleks eriti hea formaat, sest info esitatakse parajate ”ampsudena” arusaadavalt ja kinnistatakse kohe praktiliste harjutustega, mis on lisaks lõbusad. Teaduslikult tõestatud, et läbi väikese huumori jäävad asjad paremini meelde 😉

Sigrid

Kõik seni õpitu on laialdasemalt kasutatav ning tekib palju seoseid erinevate olukordade ning käitumistega. Minule on kõige rohkem kasu meeldetuletamisest, et kõik käitumised muutuvad ainult siis kui treenimisega tegeletakse järjepidevalt.

Marie

1) Oma mõtetele kinnituse saamist ja meeldetuletust.
2) Et inimesed võivad vajada rohkem ja lihtsamat seletust, et oma koeri treenida.
3) Et see mis mulle tundub täiesti loogiline, ei pruugi seda teistele olla (nt kuidas koer inimest mõistab ja õpib).

Kristi

Kõige mõjusam on praktiline osa, kus osalejad saavad olla õppijad ja treenerid.

Marika

Ootame Sind õpituppa oma teadmisi ja oskusi lihvima! Registreeru õpituppa siin!

Samuti ootan Sind koeraga Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolitusse. Registreerimisvormi leiad siit.

Nina keskkonda uurimas

“Kolme päevaga ei õpi ta küll midagi…”

Published on by Hea Koer

Kolme päeva jooksul, 15.-17. novembril, on erandkorras Hea Koera koolis Kutsikate eelkool ja Kodukoera põhikoolituse 1. moodul toimumas nädalavahetusel. Kolme päeva jooksul on võimalik läbida kursused, et oma koera veel enne jõulu oskuslikult ise edasi koolitada!

Hiljuti sain e-kirja, kus inimene arvas, et “no kolme päevaga ei õpi ta küll midagi”. Tõepoolest 3 päeva on koera õpetamise mõttes lühike aeg. Ometi on see väga laialdaselt kasutatav praktika üle kogu maailma. Miks siis? Sest sellised koolitused keskenduvad ikka rohkem inimeste õpetamisele. Isegi 8-tunnised koolitused 1-2 korda nädalas, on ju ebapiisav püsivate muutuste saavutamiseks koera käitumiseks, kui kodus tööd ei tehta.

Mida õpib inimene 3-päevasel kursusel?

Inimene saab võimaluse intensiivse koolituse jooksul, 2-tunniste sessioonide käigus lihvida oma teadmisi ja oskusi järgmistes valdkondades:

  • inventeerida oma ootusi koera suhtes
  • teadmisi koerte käitumisest, õppimise seaduspäradest
  • algteadmised kaasaegse loomatreenimise põhialustest
  • käitumist hinnanguteta jälgima õppida
  • nõudmisi sõnastama
  • tagasisidet ajastama
  • maiusega kinnistamise erinevaid viise rakendama
  • rihma oskuslikumalt käsitsema
  • koera treeningut planeerima jpm

Mida õpib koer 3-päevasel kursusel?

Et kas ta siis 3 päevaga õpib midagi või ei? Jah, kindlasti ta õpib. Kui koer saab teada, et tal on tore oma inimesega tegutseda, et teatud kindlal viisil käitumine toob talle häid tagajärgi, siis see on hea algus. Koer hakkab järjest enam käituma viisil, mis ka inimesele sobib, sest ta saab selle tagajärjel asju, mis talle meeldivad. See on baas, millele saab ehitada kogu edasise treeningu. Sellest hakkab kasvama usaldus.
Koer õpib kursuse lõpuks kindlasti ka sagedamini kontakti otsima ja seda hoidma.

Kuna Hea Koer pole võlukunstikool, vaid koerakool, siis 3 päevaga koera käitumist kardinaalselt ja püsivalt ei muuda.

Treenimine on elukestev protsess. 3 päeva jooksul saate te treenimisega algust teha. Saate harjutada kogenud treeneri käe all ja saada tagasisidet selleks, et kodus järjepidevalt ja igapäevaselt edasi treenida. Mitte midagi müstilist ei juhtu 3 päeva jooksul.

Millega arvestada, kui kaalud nädalavahetuse kursusele tulekut?

  1. See on intensiivne kursus. Peaksid olema valmis keskenduma, infot vastu võtma.
  2. Sinu koer peaks suutma taluda teisi koeri enda ümber päris hästi, sest umbes 80 m2 peal on kuni 5 koera.
  3. Su koer peaks olema teiste koerte suhtes sõbralik.
  4. Sa peaksid kindlasti kaasa võtma koera jaoks erinevaid närimismaiuseid (nahast kondid, seakõrvad vms) ja suurel hulgal trennimaiuseid (nt kuubikuteks lõigatud seasüdamed või kanasüdamed vms).
  5. Kaasa tuleks ka võtta vaikne (ilma piiksuta) sikutusmänguasi ja palle ei peaks kaasa võtma.

Oled oodatud koolitusele!

Registreeru koolitusele siin!
unistused ja inimesed

Unistused ja inimesed

Published on by Hea Koer

On hingedeaeg ja huvitaval kombel mängis elu mulle eelmise nädala lõpul kätte võimaluse mõelda tagasi neile inimestele, kel minu unistuste täitumises oluline roll.

Mis tapab unistusi? Mis hoiab neid elus? Mis aitab erinevatel unistustel kokku sulada üheks tervikuks?

Oma hobu

Hiljuti sattusin jutustama oma ülikooliaegsete õpingukaaslastega. Jutuks tulid lapsed ja nende unistused. Ei muutu miskit selles vallas ka aastakümnete möödudes – ikka on lapsi, kes unistavad oma hobusest, või siis koerast. Või kui koera ei saa, siis võiks ju võtta kasvõi kassi…

Rääkisime ühest 1. klassi tüdrukust, kes oli käinud ratsutamistrennis, aga tervise tõttu otsustas ema ta sealt ära võtta. Ema imetles tütre visadust. Neli korda oli hobu tüdruku seljast maha visanud, aga tema ronis iga kord jälle selga ja soovis edasi ratsutada. Hobused olid tema eluunistus. Tüdruku unistus on suurena pidada talli, elada hobustega, treenida neid, ratsutada nendega. Juba praegu tahaks ta endale päris oma hobust. Vanemad selleks võimalust ei näe. Ühel õhtul uuris laps vanemalt, et kui ta hakkab algklassiõpetajaks, nagu ta end oma unistustes näeb, kas ta siis saab endale oma hobuse osta? Vanem aga vastas, “Kallike, õpetajana sa küll oma hobust ülal pidada ei jõua! Vaata, õpetajad saavad väga vähe palka.”

Ai. See oli valus.

Seejärel kuulsin teist vanemat rääkimas, kuidas ta oma algklassi lapse mõtet ülikooli tulekust laitis, sest … “No vaata, kõik su lähisugulased on doktorikraadiga ja mõned ka professorid. Ja kuhu me jõudnud oleme?”

Milleks see kõik?

Ma ei arva, et raha pole üldse oluline. On oluline, et meie põhivajadused oleksid kaetud. Ma arvan, et meie vaimule on hea, kui sa kogu aeg ei pea sente lugema et vaadata, kas tuled söögirahaga kuu lõpuni välja. Ma arvan, et vahel on tore reisida. Ma arvan, et on hea, kui igaühel on oma kodus oma koht, kus ta saab olla. Aga kus on mõõdupuu? Kas oma koht on oma tiib majas? Oma tuba? Oma voodi? Kus on finiš?

Mina olen õppinud usuteadust ja religioonipedagoogikat. Ja kuigi ma olen omandatud erialal töötanud vähe, olen ülitänulik selle eest, et olen saanud nii laia humanitaarhariduse. Mul on hea meel, et olen saanud mõtiskleda teemadel, mis on suuremad kui inimene ja igapäevane rähklemine. Et olen saanud osaleda silmapaistvate õppejõudude loengutel ja seminaridel ning kuulnud nende mõttekäike ja õppinud tundma suurepäraseid isiksusi, kellest mitut endale eeskujuks olen saanud pidada. Et olen saanud heita pilku endiste aegade inimeste mõtetesse, eluolusse, uskumustesse. Et olen saanud näha, kuidas nad on proovinud endast jälge inimkonna ajalukku jätta. Olen tänulik, et sain külge ka pisiku uurida kaasaegse psühholoogia ja pedagoogika arenguid ja tõekspidamisi. Et õppisin nägema maailma tervikuna – inimesed siin ja sealpool maakera, inimesed ja keskkond… Inimene oma väiksuses ja võimsuses.

Olles saanud nägijaks, ei saa sa enam mitte näha. Olles saanud pisiku uurida ümbritsevat maailma, selle seaduspärasid ja mustreid, ei ole enam võimalik tõmbuda oma kesta ja teha asju nii, nagu on öeldud-tehtud kogu aeg ilma küsimata, MIKS?

Miks ema ütleb ei?

Ma tunnen selle hobust sooviva lapsega hingesugulust. Lapsepõlves tundsin ma tohutut igatsust looma järele. Nagu aga paljudes peredes, oli ka meie peres viimane sõna emal, kes ütles “siis, kui sa omaette elad” või “kasva veel, kallike!”. Nii palju kui ma olen selliseid lugusid kuulnud, on alati ema see, kes ütleb ei.

Mul pole mõtteski emasid süüdistada. Naised kannavad sageli suurt vastutust – kodu, lapsed, töö, vahel ka omastehooldus. Emad töötavad sageli täistööajaga. Üks hiljutine uuring näitab, et 2 lapsega töötavad emad on 40% rohkem stressis kui lastetud töötavad naisterahvad. Seega, peabki küsima, kas ka ema on nõus võtma endale koera. Ja “ei” võiks olla aktsepteeritud vastus, sest see viitab kõhklustele selle osas, kelle vastutusalas see koer ikkagi olema hakkab, kuidas kõik igapäevaelu toimima saab, kui kohustusi ja töid on juba niigi piisavalt.

Mida me teame elust tulevikus?

Ükskõik kui tüütud võivad olla igaõhtused vestlused teemal “võtame koera!”, ei tohiks ükski vanem, vanavanem, tädi-onu lõhkuda laste unistusi!

Kui sulle tõesti tundub, et humanitaarteadlase või algkooliõpetajana või tšellomängijana laps tulevikus raha piisavalt ei teeni, siis mõtle veel. Me ei tea, milline näeb meie elu välja 10 aasta pärast, rääkimata 20 aastast! Kas sel ajal on algklassiõpetajaid? Me ei tea! Kas sel ajal on algklasse ja kool sellisel kujul nagu praegu? Me ei tea! Kas sel ajal on veel inimene maamunal? Me ei tea! (Seda viimast ei soovita ma lastele öelda. Sellest võib tekkida tarbetu ja ülemäära suur ärevus lapse hinges.) Aga see viimane küsimus peaks andma meile perspektiivitunde, kui me teiste inimeste unistustega ümber käime. Kõik võib olla võimalik! Täiskasvanuna on meie ülesanne toetada teiste inimeste unistuste teokssaamist!

Toitkem unistusi!

Ja nüüd siis küsimus, et mis sellel kõigel koerakoolitusega pistmist on? Kui mina lapsena koera tahtsin, siis ütles ema “ei”. Kui ma rääkisin oma lähedastele sugulastele unistustest, et ma tahan koeratreeneriks saada, siis kõik minu ümber olnud mõistlikud täiskasvanud laitsid selle mõtte maha. See pole ju kellegi amet!

Minu teadlasest isa rääkis seepeale aga oma lapsepõlvelugusid, kui võrratud loomad koerad on. Kui ma rääkisin koertest, tõi ta mulle raamatuid koerte käitumisest ja treenimisest. Kui ma sellest väsisin ja tahtsin näitlejaks saada, siis tõi ta mulle raamatuid näitlejate elulugudest. Kui muusikuks tahtsin, siis sain Paganini ja Beethoveni elulooraamatu…

Küll asjad selginevad omal ajal!
Nagu minu kallis õpetaja Pille Valk tavatses öelda: pole vaja ette muretseda asjade pärast, mis pole veel kätte tulnud! Võib-olla nad ei tulegi! Siis on kogu muretsetud aeg raisus! Aga võib-olla muretsed hoopis valede asjade pärast… Siinkohal soovitan kuulata Pille Ööülikooli. Hingedeajaks ja jõulueelseks ajaks eriti sobiv kuulamine.

Kutsika vaktsineerimine ja sotsialiseerimine

Published on by Hea Koer1 Comment

Vaktsineerimine

Iga hooliv koeraomanik teab, et kõiki kutsikaid ja täiskasvanud koeri on vaja regulaarselt vaktsineerida. Ainult tänu massilisele ja regulaarsele vaktsineerimisele on meil hetkel selline olukord, et parvosse kutsikad ei sure ja marutaud on peaaegu olematu. See olukord pöördub aga niipea, kui kriitiline hulk inimesi oma kutsikaid vaktsineerimata jätab. Seega – nii enda kutsika kui kogu Eesti koerapopulatsiooni kui ühiskonna tervise nimel – vaktsineerige oma koeri vastavalt nõutud skeemile. 

Kutsikate vaktsineerimisskeemid on erinevad. Mõned alustavad vaktsineerimisega 8-nädalaselt, kutsikas saab 3 süsti 4-nädalase vahega. Seega, viimane süst tuleb 16. nädalal. Mõned kasvatajad ja veterinaarid   soovitavad kutsikat vaktsineerida alates 12. nädalast. Lühidalt on küsimuse all siin emalt saadava immuunsuse ja vaktsiinist saadava immuunsuse koosmõju ning vaktsiini tõhusus. Kui alustada vaktsineerimisega 12. elunädalal, siis saab kutsikas 2 süsti 4-nädalase vahega. Igal juhul on oluline, et kutsikas oleks viimase süsti ajal vähemalt 16 nädalat vana.  Peale seda tuleb noort koera vaktsineerida 1 aasta pärast ning seejärel jätkata vastavalt skeemile. Marutaud 2 aasta tagant,  koertekatk, hepatiit, paragripp ja parvoviirus 3 (või 2) aasta tagant,  leptospiroos ja paragripp e. kennelköha 1 aasta tagant. Oluline on vahesid mitte sisse jätta, vaid vaktsineerida järjepidevalt.

Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku nõuandeid koeraomanikule vaktsineerimise kohta saad lugeda siit.

Sotsialiseerimine

Kutsika sotsialiseerimine on väga laialt levinud teema! Kutsikaomanikuna võid sageli kohata inimesi, kes teavad täpselt, kuidas on sinu kutsikat õige sotsialiseerida. Tihti soovitatakse kutsikat viia kohtadesse, kus ta pole veel käinud, panna kodus mürisema masinad ja kutsuda palju külalisi, et kutsikas saaks palju erinevaid elamusi juba enne sotsialiseerimisperioodi lõppu 14.-16. nädala vahel.

See on vaid pool tõde. Jah, kutsikas peab saama õppida oma keskkona tundma ja talle peab pakkuma uusi kogemusi. Jah, uute elamuste ja nähtustega harjutamine on elulise tähtsusega. Jah, teadusuuringud toetavad seisukohta, et tõhusaim ja kogu edasist elu mõjutav on kõik see, mis toimub perioodil 4.-16. elunädalani. Sel perioodil tuleb kutsikale tutvustada elu, millega ta hilisemas elus kokku peab puutuma hakkama.

Kutsika sotsialiseerimisiga

Kutsika sotsialiseerimisperioodiks loetakse  tavaliselt  4.-14.  elunädalat. Tavaliselt räägitakse, et sel perioodil peaks kutsikale pakkuma palju erinevaid häid  kogemusi, mis aitaksid tal mõista, et uus ja teistsugune pole ilmtingimata hirmus ja ohtlik. Ta peaks saama harjuda erinevate häälte ja helidega kodus toas, õues. Ta peaks saama näha erinevas vanuses, erinevast soost, erineva nahavärviga, erineva riietusstiiliga inimesi. Ta peaks saama luua mõnedega neist positiivseid kontakte. Ta peaks õppima liikuma erinevatel pindadel. Ta peaks saama harjuda puudutustega (nii silitamise näol kui hooldus- ja meditsiiniprotseduurideks). Ta peaks nägema erinevaid paiku ja õppima toime tulema füüsilise piiratusega. Samuti peaks ta tutvuma teiste koertega ning harjuma teiste loomaliikidega.

Mis saab valesti minna?

Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika üleujutamist erinevate stiimulitega!
Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika panemist olukordadesse, kus ta ei oska hakkama saada!
Sotsialiseerimine ei tähenda, et kõik noored koerad muutuvad ühtviisi chilliks kõige keskkonnas toimuva suhtes. Geneetikal on oma oluline roll ning sa ei saa olulisel määral muuta sotsialiseerimise  ega mingi muu treeninguga koera olemust ja kehakeemiat. 

Kuidas siis ikkagi kutsikat sotsialiseerida?

Hea Koer Kutsikate eelkool

Kõrgemal pinnal kutsikas
Järelvalve all kutsikas maast kõrgemal pinnal

Parim sotsialiseerimisperiood on kutsika 4.-14. elunädalal. Viimase vaktsiini peavad kutsikad saama kindlasti 16. elunädalal. See tähendab, et kui oodata  vaktsineerimiste lõppu, siis on hea sotsialiseerimisiga möödas.

Hoolimata sellest, et ka tänapäeval on Eestis veel veterinaare ja kasvatajaid, kes soovitavad kutsikaga kodus istuda, on tänapäeval siiski ka küllalt palju kasvatajaid ja veterinaare, kes mõistavad sotsialiseerimise olulisust kutsika arengule ja koera heaolule.

Hea Koera koolis toimuvad Kutsikate eelkooli tunnid puhtas ja soojas siseruumis, mille põrandad ja matid on pestavad ja desinfitseeritavad. Kõik koerad, kes koolitusel käivad, on nõuetekohaselt vaktsineeritud, kehtivat vaktsineerimist kontrollitakse iga kursuse alguses. Silmnähtavalt haige koeraga (kõhulahtisus, oksendamine) tundi tulla ei tohi. Need kutsikad, kes tulevad koolitusele ilma vaktsineerimata (esmane vaktsiin 12-nädalaselt), peavad olema veterinaaril üle vaadatud ja koolitusele tuleb kaasa võtta sellekohane arstitõend.

Hea Koera kutsikate eelkool keskendub just sellele, millele kutsikaomanik kodus tähelepanu pöörama peaks ja kuidas kutsikat harjutada nii, et kutsikas võiks kasvada enesekindlamaks ja maailmast rõõmu tundvaks koeraks. (Olen näinud ka juhuseid, kus omaniku teadmatuse tõttu on kutsikas hoopis arglikumaks ja ebakindlamaks muutunud.)

Hea Koera kool teeb tihedat koostööd veterinaaridega, arutades nendega läbi võimalikud kitsaskohad, mis võivad mõjutada koolitusi külastavaid koeri (nt trepp 4. korrusele või nakkushaiguste seis Eestis). Kui meil Eestis peaks nakkushaiguste puhang tulema, siis on loomulikult tarvis teha muutuseid ka Kutsikate eelkooli korraldusse.

Praegu on aga iga 2-4-kuuse kutsika õpihimuline omanik oodatud Kutsikate eelkooli 7-tunnisele kursusele, mis algab iga kuu ja toimub E, N kl 8.45-9.45. 

Ettevaatusabinõud

Ära vii kutsikat koeraparki enne, kui ta pole täielikult vaktsineeritud!

ega lase tal kohtuda koertega, kes pole nõuetekohaselt vaktsineeritud!

Ära jaluta vaktsineerimata kutsikat kohtades, kus on väga suure koormusega koerajalutamiskohad! 

Ole alati oma kutsika jaoks tema kaitsja, julgustaja, tugi!

Pime aeg on käes. Kuidas koera nähtavaks muuta?

Published on by Hea Koer

Juba ongi kella 9 ajal pime. Koera jalutamine pimedas muutub jälle tavapäraseks. Õigupoolest enamik tööinimesi õhtuseid jalutuskäike teisiti tehtud ei saagi. Sõltumata sellest, kas koer jalutab lahtiselt või jalutusrihmas, on oluline, et ta oleks nähtav.

Hoia loodust!

Ma ei taha küll sugugi julgustada sind kohe hoobilt poodi tormama ja soetama erinevaid plastikust valmistatud jubinaid, mis plingivad ja helgivad.

Meie emake Maa on meie soovide ja vajaduste all otsi andmas. Ometi võib pimedast ootamatult välja ilmuv koer kujunedaemakesele Maale lõpuks koormavamaks, kui helkurvesti soetamine. Ma mõtlen siin koeri, kes auto või ratta ette jooksevad ning sellega sõidukile tugevat kahju põhjustavad. Ma ei hakkagi siin kontekstis rääkima sellest kahjust, mida saab koera tervis ja koerainimese emotsionaalne tasakaal.

Ühiselt linnakeskkonnas liikumisel on oluline, et koer oleks piisavalt nähtav nii jalakäijatele, ratturitele kui autojuhtidele. Maal oleks aga mõistlik lahendus, kui koera oleks pidevalt näha sõltumata sellest, kas mõnest valgusallikast talle valgus peale langeb.

Koera jalutamine pimedas – Helkurpael varustuse külge

Esimene ja kõige lihtsam variant on osta poest helkurpaela ja kinnitada selle ribasid kaelarihma (rõnga) ja jalutusrihma külge ning õmmelda ka endale mõningad ribad riietele. See on igal juhul kõige odavam ja ilmselt ka üks kõige vähema ökoloogilise jalajäljega tooteid.

Koera jalutamine pimedas – Helkurvestid

Teine variant on osta oma koerale helkiv kaelarihm ja jalutusrihm, ent neist veidi tõhusam on siiski helkurvest. Kui nüüd poodi minna ja vaadata, mida seal müüakse, siis on odavad Trixie vestid, mille puhul on kogemus nii minul kui mu klientidel, et need ei püsi seljas. Jalutuskäigu jooksul pead vesti korduvalt kohendama, kui ei soovi, et helkurid koera kõhu all helgiksid. See vesti kohendamine 5 korda jalutuskäigu jooksul on üldiselt aga päris tüütu. Seetõttu soovitan pigem Hurtta tooteid. On see siis krõpsuga nurkrätik, lukuga vest või klõpsuga helkurvest, minu kogemusel püsivad nad kõik hästi seljas ning peavafd ka hästi vastu.

Helkurvestidest kirjutasin pikemalt mõned aastad tagasi. Vaata siit lisa!

Koera jalutamine pimedas -Tulukesed

Kolmas variant on koer tulukestega nähtavaks teha. Millega aga arvestada tuleks, kui valida tulukesi? Nende pluss on muidugi see, et näed koera pidevalt, mitte vaid siis, kui valgus kusagilt helkurile langema juhtub. Samuti tuleb aga silmas pidada seda, kus see lambike paiknema hakkab. Kas kujutad ette, kui su kaela juures pidevalt miskit plingib? Kas kujutad ette, kuivõrd häiriv võib olla valgusallikas, mis on sinu silmadega umbes ühel kõrgusel? Koerale lampi valides, tasub kaaluda pigem seljale paigutatavaid lampe või ka neid, mis lõua all ripuvad. Plinkimisest tasub pigem hoiduda ja valida püsivalt põlevad valgusallikad.

Koerad nähtavaks!

koer helkurvestiga